Valvere: vähitõrjekava elluviimine vajab toetust

Eesti Vähiliidu president onkoloog Vahur Valvere sõnul vajab vähitõrjekava nii täiskohaga projektijuhti kui ka pädeva teadusasutuse toetust, milleks on näiteks TAI.

Onkoloog Vahur Valvere modereerib 21. aprillil toimuvat konverentsi "Enne ja pärast vähiravi".

Mis on Eesti onkoloogilise ravi korralduses Teie hinnangul hetkel kõige suurem väljakutse ja murekoht?

Kõige suurem väljakutse on hetkel möödunud aastal valminud Eesti vähitõrje tegevuskava ellu rakendamine, mis koordineeriks nii vähiennetust ja varast avastamist, diagnostikat ja aktiivravi, toetus- ja taastusravi ning koolitust ja teadus-arendustegevust onkoloogia valdkonnas. Ainult tark ja süstemaatiline ühistegevus antud valdkonnas suudab aastate pärast viia vähisuremuse langusele, vähihaigete elulemuse pikenemisele ja elukvaliteedi paranemisele.

Loe lisaks

Vähiravi: 6 küsimust patsiendile

Kas 2020. a lõpus valminud vähitõrje arengukava suudetakse ellu viia vastavalt tööplaanidele?

Vähitõrje tegvuskava rakendusplaani valmimine on kahjuks erinevatel põhjustel viibinud. Üheks põhjuseks on kindlasti olnud COVID-19 infektsiooni teema, kuid see ei ole olnud ainus.

Loe lisaks

Kütner: rinnavähk võib uuesti märku anda ka 20 aasta pärast

Tõenäoliselt vajame vähitõrjeplaani edukaks elluviimiseks vähemalt üht täiskohaga projektijuhti ja ideaalvariandis peaks teda toetama vastavat kompetentsi omav organisatsioon. Paljude erialaspetsialistide arvates sobiks Eestis selleks organisatsiooniks hästi Tervise Arengu Instituut (TAI), kelle juhtimisel valmis edukalt ka vähitõrje tegevuskava põhidokument. Vähitõrjeplaani ellu rakendamise üldist koordineerimist peaks riikliku institutsioonina läbi juhtrühma kindlasti jätkama sotsiaalministeerium.