Onkoloog Vahur Valvere modereerib 21. aprillil toimuvat konverentsi "Enne ja pärast vähiravi".
Mis on Eesti onkoloogilise ravi korralduses Teie hinnangul hetkel kõige suurem väljakutse ja murekoht?
Kõige suurem väljakutse on hetkel möödunud aastal valminud Eesti vähitõrje tegevuskava ellu rakendamine, mis koordineeriks nii vähiennetust ja varast avastamist, diagnostikat ja aktiivravi, toetus- ja taastusravi ning koolitust ja teadus-arendustegevust onkoloogia valdkonnas. Ainult tark ja süstemaatiline ühistegevus antud valdkonnas suudab aastate pärast viia vähisuremuse langusele, vähihaigete elulemuse pikenemisele ja elukvaliteedi paranemisele.
Kas 2020. a lõpus valminud vähitõrje arengukava suudetakse ellu viia vastavalt tööplaanidele?
Vähitõrje tegvuskava rakendusplaani valmimine on kahjuks erinevatel põhjustel viibinud. Üheks põhjuseks on kindlasti olnud COVID-19 infektsiooni teema, kuid see ei ole olnud ainus.
Tõenäoliselt vajame vähitõrjeplaani edukaks elluviimiseks vähemalt üht täiskohaga projektijuhti ja ideaalvariandis peaks teda toetama vastavat kompetentsi omav organisatsioon. Paljude erialaspetsialistide arvates sobiks Eestis selleks organisatsiooniks hästi Tervise Arengu Instituut (TAI), kelle juhtimisel valmis edukalt ka vähitõrje tegevuskava põhidokument. Vähitõrjeplaani ellu rakendamise üldist koordineerimist peaks riikliku institutsioonina läbi juhtrühma kindlasti jätkama sotsiaalministeerium.
Seotud lood
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele