Kuula artiklit
Autor: Triin Tabur • 19. mai 2022
Kuula artiklit

Euroopas tuleb üha enam teateid ahvirõugete levikust, Eestis juhtumeid teada pole

Portugali tervishoiuasutused tuvastasid üheksa uut ahvirõugete viirusnakkuse juhtumit, mis viis kokku 14-ni. Hispaania ametiasutused teatasid neljapäeval esimesest seitsmest juhtumist.
Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele (pildil tavarõuged).
Foto: Shutterstock

Ahvirõuged on haruldane viirusnakkus, mis sarnaneb inimese rõugetega, kuigi on kergem. Sümptomiteks on palavik, peavalu ja nahalööbed, kirjutab Reuters.

Puhangud Suurbritannias, Portugalis, Hispaanias ja USAs on tekitanud ärevust, sest lähikontakti teel leviv viirushaigus, mis esmakordselt avastati ahvidel, esineb enamasti Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning vaid väga harva ka mujal.

Loe lisaks
PILTUUDIS: 80 aastat tagasi käis koolis võitlus 9 nakkushaigusega korraga

Portugalis kinnitatud üheksa patsienti on stabiilses seisundi ja hoolika jälgimise all, teatas Portugali tervishoiuamet DGS kolmapäeva hilisõhtul. Amet lisas, et eksperdid üritavad identifitseerida levikuahelaid ja võimalikke uusi haigusjuhte.

Enamik Portugali juhtudest tuvastati pealinnas Lissabonis ja selle ümbruses, teatas DGS.

Ka Hispaania teatas oma esimesest seitsmest kinnitatud juhtumist ja 22 võimalikust juhtumist, kõik Madridi keskosas, teatasid kohalikud tervishoiuasutused.

"Võimalik, et meil on juba lähipäevil neid juhtumeid juurde tulnud," ütles Madridi piirkonna rahvatervise juht Antonio Zapatero raadiojaamale Onda Cero.

Portugali tervishoiuamet on palunud inimestel, kellel on n-ö kahtlased sümptomid nagu nahalööbed või haavandilised kahjustused, hoiduda otsesest füüsilisest kontaktist teistega.

Senised teadaolevad juhtumid

Esimene ahvirõuge haigusjuht kinnitati Euroopas 7. mail inimesel, kes naasis Inglismaale Nigeeriast, kus ahvirõuged on endeemiline, kirjutab Reuters.

Sellest ajast alates on Portugal registreerinud 14 juhtumit ja Hispaania on kinnitanud seitse juhtumit. Ka USA ja Rootsi on teatanud ühest juhtumist. Itaalia võimud on kinnitanud ühe juhtumi ja kahtlustavad veel kahte.

Aafrikas on COVID-pandeemia ajal ohjeldatud ka mitu ahvirõugete puhangut, samal ajal oli maailma tähelepanu selgelt mujal, teatas Aafrika kõrgeim rahvaterviseagentuur neljapäeval.

Samal ajal on Suurbritannias UKHSA (haigekassa) rõhutanud, et hiljutised juhtumid riigis olid valdavalt meeste seas, kes tunnistasid end geideks, biseksuaalideks või meestega seksivateks meesteks (MSM).

Mida kujutavad endast ahvirõuged?

Kommenteerib terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko:

"Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirusnakkushaigus, mille endeemilisteks piirkondadeks peetakse Lääne- ja Kesk-Aafrikat. Ahvirõuged avastati esmakordselt 1958. aastal, kui uurimise eesmärgil peetavates ahvikolooniates tekkis kaks rõugetaolise haiguse puhangut, sellest ka nimi "ahvirõuged".

Viiruse edasikandumine inimestele võib toimuda kokkupuutel nakatunud loomaga, näiteks hammustuste ja kriimustuste kaudu. Inimeselt inimesele on viiruse edasi kandumine samuti võimalik. Viirus levib piisknakkusena ja/või infitseeritud kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib samuti toimuda ahviliha tarbimise järgselt, mis on Aafrikas tavapäraseks toiduks. Nakkuse levik MSMide hulgas on tõenäoliselt tingitud seksuaalvahekorral tekkinud kokkupuutest nakatunud isiku kahjustunud nahapinnaga.

Ahvirõugete sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadele, kuid on leebemad. Haigestumise algusfaasis võib esineda palavik, peavalu, lihasvalu, seljavalu, lümfisõlmede turse, külmavärinad ja väsimus. Lööve algab näolt ja levib seejärel teistesse kehapiirkondadesse, sh ka suguelunditele. Vesikulaarse lööbe elemendid muutuvad, meenutades algul tuulerõugete või süüfilise lööbeelmente, hiljem tekivad koorikud, mis mõne aja pärast eemalduvad. Pärast kooriku maha kukkumist ei ole inimene enam nakkusohtlik teistele.

Haiguse kliiniline kulg on tavaliselt olnud kerge, enamik inimesi terveneb mõne nädala jooksul ning reeglina on tegemist iseparaneva haigusega. Suremus on suurem laste ja noorte täiskasvanute hulgas ning immuunkomprimeeritud patsientidel.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse esialgse hinnangu kohaselt on üldpopulatsioonile nakatumisrisk hetkel madal, kuid risk on suurem MSM-de ja biseksuaalide hulgas.

Tuulerõugete vaktsiin ei kaitse ahvirõugete eest. Terviseametile teadaolevalt pole sellesse nakatumist Eestis seni esinenud.

Euroopas tuleb üha enam teateid ahvirõugete levikust, Eestis juhtumeid teada pole
Kuula artiklit

Euroopas tuleb üha enam teateid ahvirõugete levikust, Eestis juhtumeid teada pole

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099