• 26.09.22, 14:00

Transsoolised patsiendid pelgavad arstide suhtumist

Transsoolistel patsientidel on negatiivsed kogemused tervishoiuteenuste osutajatega ja diskrimineerimise kartuses hoiduvad nad sageli tervisekontrollidest. Seetõttu on ämmaemandate harimine oluline, kirjutab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse eriala lõputöö autor Gloria Niit.
TÜ Kliinikumi ämmaemand Gloria Niit.
  • TÜ Kliinikumi ämmaemand Gloria Niit.
  • Foto: Erakogu
Intervjuu kliinikumi ämmaemanda Gloria Niiduga, kes esineb ettekandega tervishoiutöötajatele mõeldud soomuutmise tasuta veebiseminaril 7. detsembril.
Kui palju elab Eestis transsoolisi inimesi?
Täpne teave Eestis elavate transsooliste inimeste kohta puudub. Aastatel 2011-16 pöördus sotsiaalministeeriumi poole 13 inimest soovahetuse sooviga, pärast kooseluseaduse vastuvõtmist avaldas kuue kuu jooksul sama soovi 15 inimest. Tartu Ülikooli Kliinikumis soovahetusega tegelev vanemarst-õppejõud Maie Väli arvas 2016. aastal, et Eestis võiks olla umbes 60 transseksuaalset inimest. 2021. aastaks oli dr Väli juures käinud 186 transsoolist patsienti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui kursis on tervishoiutöötajad selle teemaga?
Stroumsa jt poolt 2019. aastal läbi viidud uurimuses hindasid enamus vastanutest oma teadmisi antud teemal minimaalseteks või puudulikeks. Lisaks leiti, kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist takistab transfoobia, mis avaldub ebapiisavates teadmistes, väärate asesõnade kasutamises, ülemäärase ja ebavajaliku anamneesi kogumises ning võimalikult kiires suhtluse lõpetamises.
Kui patsient otsustab ravi kasuks, siis mida peab hormoonravi puhul silmas pidama?
Hormoonravi võib põhjustada pöördumatuid füüsilisi muutusi ja seda võimaldatakse vaid patsientidele, kes on võimelised andma oma teadliku nõusoleku. Patsiendid peavad teadvustama, et raviga kaasnevad nii psühholoogilised kui ka füüsilised eelised ja ohud. Enamus füüsilistest muutustest toimuvad kahe aasta jooksul, seda nii naine-meheks kui ka mees-naiseks hormoonravi puhul.
Kuidas see laias laastus käib?
Transsoolise naise hormoonravi käigus kas manustatakse östrogeene, blokeeritakse androgeenide mõju või kombineeritakse mõlemaid toimeaineid. Transsoolise mehe maskuliinsus saavutatakse testosterooni kasutamisega, hormooni manustatakse suukaudu, transdermaalselt või intramuskulaarselt.
Aga kui patsient soovib jätkata kirurgiliste protseduuridega?
Mehe üleminekul naiseks jaotatakse kirurgiline soo korrigeerimine kaheks — ülakeha ja alakeha operatsioonid. Rindade piisavaks arenguks hormoonravist ei piisa, seega on rinnasuurendusoperatsioonid transnaiste hulgas sagedased. Alakeha korrigeeritakse vaginoplastikaga. Vaginoplastika alla kuulub munandite eemaldamine, kusejuha lühendamine, suurte ja võimalusel ka väikeste häbememokkade konstrueerimine, tupe ja kliitori loomine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Naise üleminekul meheks jaotatakse kirurgiline soo korrigeerimine samuti kaheks, ülakeha ja alakeha operatsioonideks. Ülakeha kirurgiline muutmine hõlmab endas peamiselt mastektoomiat ehk rindade eemaldamist. Alakeha operatsioonide hulka kuuluvad hüsterektoomia koos munasarjade säilitamisega või eemaldamisega, tupe sulgemine, falloplastika ehk peenise konstrueerimine, munandite implantaatide paigaldamine.
Millega peab selline patsient lõpuks arvestama?
Oluline on tema täielik arusaam protsessi tagasi keeramise keerukusest ning mida sugu korrigeerivad protseduurid endaga perspektiivis kaasa toovad. Soo korrigeerimine peab olema patsiendi vaba tahe ja valik.
Mis soovitusi annate tervishoiutöötajatele nendega suhtlemisel?
Transsooliste patsientidega suhtlemisel on tähtis patsiendi aktsepteerimine sellisena nagu ta on. Positiivse ja meeldiva suhte loomiseks kasutatamse patsiendile sobilikke asesõnu ning eelistatud nime. Patsiendile peab jääma kindlustunne, et saadud informatsioon on oluline eelkõige täpse anamneesi kirjeldamiseks ja abiks diagnoosi määramisel ning tervishoiutöötaja ei küsi seda pelgalt huvi pärast.
Transsoolistel patsentidel on kõrgem risk suitsiidiks, lähisuhtevägivallale, seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumiseks ja sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitamiseks. Esmatasandi tervishoius ongi tähtsal kohal riskikäitumise märkamine, jälgimine ja vajadusel erialaspetsialistide poole suunamine.

Seotud lood

Uudised
  • 17.05.18, 15:00
Kas kõik ikka on arstikabinetis teretulnud?
Mõne kuu eest läks sotsiaalmeedias väiksemat sorti sõjaks. Nimelt tegi meestekliiniku juht Margus Punab postituse LGBT+ kogukonnale, milles küsis, kas ja miks peaks tema kliiniku uksel olema vikerkaarevärviline silt “Kõik on teretulnud”. Kõlas nii poolt- kui ka vastuargumente ning lõpuks otsustati siiski, et silti välja ei panda, sest ideaalis peaksid arstid kõiki ravima, sõltumata seksuaal- ja sooidentiteedist.
Uudised
  • 13.05.15, 14:55
Arstitudengid kutsuvad üles nägema tervet inimest seksuaalsuse taga
Juba neljandat aastat järjest käivitab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) oma LOVE kampaania, et tähistada rahvusvahelist homo- ja transfoobia vastast päeva.
  • ST
Töökuulutused
  • 25.02.26, 16:06
Regionaalhaigla otsib psühhiaatriakliiniku õendusjuhti
Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2026

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele