Üleskutse: märka haiguspuhust alatoitumust!

Mitu erialaseltsi üle kogu Euroopa tähistab sel nädalal Euroopa kliinilise toitmise seltsi (ESPEN) üleskutsel alatoitumuse teadlikkuse nädalat (Malnutrition Awareness Week (espen.org), edastas EstSPEN juhatuse esinaine doktor Hanna-Liis Lepp.

Alatoitumus on organismi toiduenergia või toitainete puudusest tingitud seisund, mille tagajärjeks on kehakoostise ja organsüsteemide töö halvenemine ning vähenenud kehaline ja vaimne võimekus. Haiguspuhune alatoitumus (ingl disease-related malnutrition) on alatoitumus, mis on tingitud ägedast või kroonilisest haigusest kombinatsioonis vähenenud söömisest või vähesest toiduenergia ja toitainete saamisest probleemse toitainete seedimise või omastamise tõttu ning haigusest tingitud toiduenergia ja toitainete vajaduste suurenemisest. Haiguspuhusel alatoitumusel on tõendatud negatiivne mõju nii haiguse kulule kui ka ravitulemustele.

26. jaanuaril 2023 toimub EstSPENi ja Meditsiiniuudiste ühine konverents "Toitmisravi diagnostika", kava ja info osavõtu kohta siit.

Haiguspuhusest alatoitumusest on ohustatud 30-80% haiglaravi patsientidest: mida vanem ja haigem on inimene ning mida tõsisem ja pikem on haiglaraviperiood, seda suurem on tõenäosus alatoitumuse tekkeks. Alatoitumust on võimalik õigeaegse sekkumisega ära hoida, kuid pika haiguse või raviprotsessi ajal võib isu, söömise ja kaalulanguse probleem jääda tahaplaanile ning alatoitumus jääb märkamata. Selle vältimiseks on vajalik nii patsiendi, hooldaja kui ka meedikute teadlikkus ja optimaalne sekkumine.

Eesti Kliinilise Toitmise Selts (EstSPEN) juhib alatoitumuse teadlikkuse nädala jooksul tähelepanu just toitmisravile, kuna see on tõenduspõhine meetod haiguspuhuse alatoitumuse ennetamiseks ja raviks ning mille optimaalseks rakendamiseks on vajalik koostöö erialaseptsialistide vahel. Suuremates haiglates Eestis on tänaseks moodustatud toitmisravi meeskonnad ning toitmisravi alased väljaõppe võimalused on järjest paranenud, paljudele pasientidele on täna toitmisravi oluliselt kättesaadavam, kuid teadlikkus vajab jätkuvalt parandamist.

Alatoitumuse ennetuses on tähtis patsientide õigeaegne nõustamine, asjatute söömispiirangute vältimine ja energia- ning toitainerikaste toitude kättesaadavus haiguse ja raviprotsessi ajal. Kõik patsiendid ei saa siiski ka heade toiduvalikute ning isu parandavate meetmete rakendamisel suu kaudu piisavalt toitaineid: seda võivad häirida jõudluse, teadvuse, neelamise või seedetrakti probleemid. Need patsiendid vajavad sageli toitmisravi – sealhulgas ka spetsiaalsete preparaatide kautamist soolesisese sondi või veresoonesisese kateetri abil, mida enamasti alustatakse haiglas aga mille jätkamine on võimalik ka kodus.

Nii isutuse kui ka alatoitumuse ravis on olemas ja kasutusel spetsiaalsed toitmisravi preparaadid, mis on olemas nii suukaudseks ja sondikaudseks e enteraalseks kui ka veenikateetrikaudseks e parenteraalseks toitmisraviks.

Eestis on alates 2019. aastast tervisekassa-poolne soodustus enteraalsele ja 2017. aastast parenteraalsele toitmisravile, senini puudub aga kahjuks soodustus suukaudsele toitmisravile – seda nii preapraatidele kui ka konsultatsioonidele. EstSPENi liikmed töötavad koostöös tervisekassa spetsialistidega ka selle ravimeetodi kättesaadavuse parandamise nimel.

Ilma optimaalse toitmiseta või toitmisravita inimene haigestub, ei parane ja sureb. Kuna toitmine on tavaliselt toetav ravimeede, siis on ka toidust ja toitmisravist keeldumine ning toitmise lõpetamine parandamatute haiguste korral patsiendi valik ja õigus. NIi toitmisravi saamine kui ka sellest keeldumine on inimõigused, mida peab meditsiinis arvestama!