Ekstratsellulaarsed vesiikulid (EVd) on nanoosakesed, mida eraldavad stressiseisundis olevad rakud. Nende nanoosakeste (NP) interaktsioonides eri bioloogiliste süsteemidega mängivad olulist rolli osakeste suurus ja pinnalaeng. EVd moodustavad kolloidlahuseid, tänu nende pinnal olevatele lipiididele ja pinnavalkudele on need tavaliselt negatiivselt laetud. EVde uurimisel ja eesmärgipärasel kasutamisel peab nende struktuur ja funktsionaalsus säilima ja tuleb vältida agregeerumist. Selleks tuleb iseloomustada EVde füsikokeemilisi omadusi ja leida tingimused, mille juures säilib nii kolloidlahuste stabiilsus kui ka osakeste bioloogiline aktiivsus. Standardne metoodika selle uurimiseks on seni puudunud.