Esmaspäeval tervishoiu tulevikurahastamise pressikonverentsil jäi kõlama paratamatu lisaraha leidmise vajadus, muul juhul vajub tervisekassa aasta-aastalt aina sügavamasse miinusesse.

- Vasakult: Pille Banhard, Andres Võrk, Riina Sikkut
- Foto: Kadi Heinsalu
Otse sotsiaalkomisjoni istungilt sama projektiga sündmusele tulnud terviseminister Riina Sikkut ütles, et küsimusi oli ka seal palju. "Hakkan tööle selle nimel, et me saame selgeks ja teeme ära muutused," rääkis Sikkut. "Kui demagraafia on suhteliselt hästi ette ennustatav, kuid hinnakomponent ja raviootuste kasv vajab rohkem analüüsi." Tema sõnul on otsustuskoht poliitiline: kas on vaja eraldi maksu, siirdeid üldistest maksutuludest, kui palju suunata tervist kahjustava tegevuse maksustamisest otse tervisekassasse jne. "Vähetähtis pole kindlustunne, et arstid ja õed läheksid eriala õppima, sest nad näevad oma potentsiaali selles valdkonnas," lausus ta.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.