Kuula artiklit

Autor: Ülo Veldre, Tallinna Lastehaigla • 1. september 2023

Kuula artiklit

"Toimunud on suur edasiminek: kõik need inimesed, kes märkavad enda kõrval abivajajat, julgevad temaga sellest rääkida ja julgevad oma tuge pakkuda ega pea seda ainult ekspertide pärusmaaks ̶ saavad aru, et see on iga inimese võimalus aidata enda ligimest" ütles Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg.

Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Konstantin Rebrov rõhutas ennetuse rolli: „Sarnaselt liiklussurmade vähendamisele tuleks ka suitsiidide vähendamiseks töötada üleriigiliselt välja nullvisioon, milleks käesolev konverents loob hea baasi.“

Tallinna Ülikooli doktorant nooremteadur Käthlin Mikiver vaatles suitsidaalse patsiendi riikliku käsitluse mudelit. Esmalt tõi ta välja, et kui taasiseseisvumise alguses kasvas suitsiidide absoluutarv 400 juhtumilt 1989. aastal 615 enesetapujuhtumini 1994. aastal, siis nende tase on langenud. Praeguseks on langustrend peatunud ja kõigub veidi peale või alla 200 juhtumi aastas, püsides sellel nivool juba kümmekond aastat. Samas, kui arvestada kordajat (suitsiide 100 000 elaniku kohta), siis on olukord pigem halvenenud.

Sotsiaalministeerium on läbi viinud vastava uuringu ja alustatud on suitsiidiennetuse tegevuskava loomisega. Suitsidaalse patsiendi riikliku käsitlemise mudeli ülesehitamiseks kaaluti erinevaid võimalusi. Lõpuks otsustati vaadata seda läbi suitsiidi kulgemise protsessi ja etappide kaupa, et oleksid kaasatud nii spetsialistid kui ka võrgustikud. Juurde on toodud ka juhtumikorraldaja terviklik roll, mis vajab veel arutamist ning eraldi ametit.

Mudeli põhirõhk on suunatud suitsiidi esimesele etapile, mil tekivad surmamõtted ja -soovid ehk varajasele märkamisele ning ennetusele.

Konverentsi peaettekande tegi Berni ülikooli laste- ja noorukite osakonna juhataja, psühhiaatriaprofessor Michael Kaess, käsitledes suitsidaalset noort riskist ennetuseni. Professor Kaess käsitles süstemaatiliselt riske ja sekkumisvõimalusi, mida illustreerisid pikaajalised teaduslikud ja tõenduspõhised uuringud.

Tallinna Lastehaigla spetsialistid käsitlesid ja kirjeldasid igapäevast praktilist tööd.

Kliiniline psühholoog Triinu Ojalo toonitas enda ettekandes, et noorukite ja laste puhu peab info kogumine olema mitmest allikast: lähedastelt, aga ka spetsialistidelt, võrgustikult, kes on lapsega tegelenud ̶ et laps saab oma narratiivi ära rääkida, teha kokkuvõtteid ja olla kindel nagu tema mõtles.

Psühhiaater ja Peaasi.ee juhatuse liige Ere Vasli vaatas ettekandes ka tulevikku, kuhu võiks edasi pürgida suitsiidide ennetamisel ja nägi selles eelkõige turvalisema keskkonna loomist. Iseasi, kuivõrd saab mõjutada perevägivalda või ka koolivägivalda põhjustavaid tegureid. Keskkonna muutmisele aitaksid kaasa erinevad vaimset tervist hoidvad koolitused.

Kliiniline psühholoog Ailen Suurtee rõhutas lapsevanemate rolli: kuigi psühhiaatreid, psühholooge ja muid spetsialiste võib tugivõrgustikus olla, on lapsevanem lapse esmane turvatunde allikas. Last ei pea tema raskete mõtetega enda juurest ära (spetsialisti juurde) suunama – vanemal on kõikvõimas roll ̶ olla olemas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna projektijuhi Gerttu Aaviku ja Peaasi.ee haridusvaldkonna juhi Marit Kannelmäe-Geertsi ettekanded puudutasid suitsidaalset noort haridussüsteemis ja ning kuidas saaks toetada noorte vaimset tervist.

Enda kokkupuuteid suitsidaalsete noortega vahendasid lapsevanem Aule Sagen, Peaasi.ee kogemusekspert ja grupijuht Eva Koženevski, Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots ja vaimse tervise õde Gerli Rand.

Paneeldiskussioonis kerkis ühe küsimusena üles märkimisväärne erinevus sugude vahel. Kui kogu rahvastiku suitsiidsurmade arvust moodustavad 80% mehed, siis suitsiidikatsega satuvad haiglasse peamiselt tüdrukud (Tallinna Lastehaiglas eelmisel aastal u 90%, st selles ei ole arvestatud teiste haiglate patsiente). Ühelt poolt püüti seda selgitada tüdrukute ja poiste erineva kasvamisprotsessiga, samuti sellega, et mehed pöörduvad üldse tunduvalt vähem arsti poole. Samas see võib olla üks võtmeküsimusi, kuidas suitsiide ennetada.

Kuula artiklit

Suitsiidide ennetamine vajab üleriigilist nullvisiooni