Suitsiidide ennetamine vajab üleriigilist nullvisiooni

Sotsiaalministeerium on läbi viinud vastava uuringu ja alustatud on suitsiidiennetuse tegevuskava loomisega. Suitsidaalse patsiendi riikliku käsitlemise mudeli ülesehitamiseks kaaluti erinevaid võimalusi. Lõpuks otsustati vaadata seda läbi suitsiidi kulgemise protsessi ja etappide kaupa, et oleksid kaasatud nii spetsialistid kui ka võrgustikud. Juurde on toodud ka juhtumikorraldaja terviklik roll, mis vajab veel arutamist ning eraldi ametit.

Mudeli põhirõhk on suunatud suitsiidi esimesele etapile, mil tekivad surmamõtted ja -soovid ehk varajasele märkamisele ning ennetusele.

Konverentsi peaettekande tegi Berni ülikooli laste- ja noorukite osakonna juhataja, psühhiaatriaprofessor Michael Kaess, käsitledes suitsidaalset noort riskist ennetuseni. Professor Kaess käsitles süstemaatiliselt riske ja sekkumisvõimalusi, mida illustreerisid pikaajalised teaduslikud ja tõenduspõhised uuringud.

Tallinna Lastehaigla spetsialistid käsitlesid ja kirjeldasid igapäevast praktilist tööd.

Kliiniline psühholoog Triinu Ojalo toonitas enda ettekandes, et noorukite ja laste puhu peab info kogumine olema mitmest allikast: lähedastelt, aga ka spetsialistidelt, võrgustikult, kes on lapsega tegelenud ̶ et laps saab oma narratiivi ära rääkida, teha kokkuvõtteid ja olla kindel nagu tema mõtles.

Psühhiaater ja Peaasi.ee juhatuse liige Ere Vasli vaatas ettekandes ka tulevikku, kuhu võiks edasi pürgida suitsiidide ennetamisel ja nägi selles eelkõige turvalisema keskkonna loomist. Iseasi, kuivõrd saab mõjutada perevägivalda või ka koolivägivalda põhjustavaid tegureid. Keskkonna muutmisele aitaksid kaasa erinevad vaimset tervist hoidvad koolitused.

Kliiniline psühholoog Ailen Suurtee rõhutas lapsevanemate rolli: kuigi psühhiaatreid, psühholooge ja muid spetsialiste võib tugivõrgustikus olla, on lapsevanem lapse esmane turvatunde allikas. Last ei pea tema raskete mõtetega enda juurest ära (spetsialisti juurde) suunama – vanemal on kõikvõimas roll ̶ olla olemas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna projektijuhi Gerttu Aaviku ja Peaasi.ee haridusvaldkonna juhi Marit Kannelmäe-Geertsi ettekanded puudutasid suitsidaalset noort haridussüsteemis ja ning kuidas saaks toetada noorte vaimset tervist.

Enda kokkupuuteid suitsidaalsete noortega vahendasid lapsevanem Aule Sagen, Peaasi.ee kogemusekspert ja grupijuht Eva Koženevski, Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots ja vaimse tervise õde Gerli Rand.

Paneeldiskussioonis kerkis ühe küsimusena üles märkimisväärne erinevus sugude vahel. Kui kogu rahvastiku suitsiidsurmade arvust moodustavad 80% mehed, siis suitsiidikatsega satuvad haiglasse peamiselt tüdrukud (Tallinna Lastehaiglas eelmisel aastal u 90%, st selles ei ole arvestatud teiste haiglate patsiente). Ühelt poolt püüti seda selgitada tüdrukute ja poiste erineva kasvamisprotsessiga, samuti sellega, et mehed pöörduvad üldse tunduvalt vähem arsti poole. Samas see võib olla üks võtmeküsimusi, kuidas suitsiide ennetada.