Ennetus ja edukas ravi vajavad senisest erinevaid lähenemisi ja erinevate spetsialistide tegevuse hoolikat integratsiooni. Et patsientidel läheks pikas plaanis hästi, vajab kvaliteetne statsionaarne eriarstiabi haiglaväliseid partnereid nii esmatasandil kui ka spetsialiseerunud südameõdede näol. Tegevus selle nimel käib.
Mis on tänavuse aasta kõige meeldejäävam uudis olnud Teie kui arsti jaoks oma valdkonnas?
Kas just uudis, aga huvitav on olnud jälgida uuringuid, mis näitavad, et töökorraldus, mis tagab kardiovaskulaarhaiguste ravimite annuste kiire ja ohutu ülestiitrimise, päästab praeguse tavapraktikaga võrreldes elusid ja väldib patsientide uuesti haiglasse sattumist. Südamehaiguste farmakoteraapia on väga efektiivne ja me peame seda paremini kasutama.
Sageli mõtleme ohtudest, mis käivad kaasas ravi alustamisega, aga ei mõtle kahjust, mis johtub patsiendi ravita jätmisest või ravimisest sümboolsete annustega – mõlemad on Eestis praegu väga tavalised. Nende uuringute valguses peame vaatama, et meie ravisoovitused ja ravimite väljakirjutamise reeglid ei soosiks ravialast nihilismi ja venitamist.
Kas on midagi, mida Te väga ootate oma erialalt, ehk juba järgmisel aastal või edaspidi?
Ma loodan, et me leiame Eestis viisi, kuidas viia senisest tõhusamini laste ja noorteni teadmine, et südametervis on ressurss, mida tuleb ja saab õigete valikutega kosutada, aga mis kulub kiiresti ära, kui need valikud on valed. Meil on mõistagi võimalik veelgi paremini siduda erinevate spetsialistide tegevus südamehaiguste ravimisel, rakendada uusi tipptehnoloogilisi sekkumisi, kasutada ravimeid paremini, ent südametervise muutuse rahvastiku tasemel – õiges või vales suunas – toob laste, noorte ja varakeskealiste inimeste tervisekäitumine.
Seotud lood
Eestis on vaimse tervise kriis, kuid ravivõimalusi napib. 8.–9. oktoobril toimub Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline konverents
"Psühhedeelikumid: teadus ja teraapia", kus tutvustatakse teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise kriisi leevendamiseks.