Kuula artiklit

Autor: Kadi Heinsalu • 30. oktoober 2023

Kuula artiklit

Meditsiiniuudiste toimetus valib igal sügisel välja 10 inimest, kes on lõppeva aasta jooksul Eesti tervishoius rohkem silma paistnud. Pakume nad välja oma lugejatele, kelle hääletuse tulemusena selgub võitja, aga ka ülejäänud järjestus. Meditsiinimõjutaja 2023 anname tiitli üle konverentsil "Meditsiin 2024" 8. detsembril ja kajastame samal päeval ka mu.ee.

Eelmisel aastal pälvis meditsiinimõjutaja tiitli esimest korda eestlane välismaal: Eestis arstihariduse saanud Jarno Habicht, kes Venemaa-Ukraina sõja puhkedes asus sealse WHO esinduse juhina koordineerima maailma terviseorganisatsiooni abitegevusi. Äreva ja pingelise olukorra tõttu ei saanud ta ka tiitlit vastu võtma tulla, vaid esines üle veebi.

Tänavused kandidaadid tegutsevad Eestis, nimekiri allpool. Palun valige SIIT välja neist üks, kes on teie hinnangul kõige mõjukam olnud. Soovi korral lisage vabas vormis põhjendus. Küsitlus on anonüümne ja avatud kuni 13. novembrini (k.a). Suur tänu ette!

Meditsiinimõjutaja 2023 kandidaadid

1. Erakorralise meditsiini professor Peep Talving. Selle aasta sügiseni PERHi ülemarst, oktoobrist PERHi erakorralise kirurgia keskuse juht, regionaalhaigla traumakeskuse konseptsiooni looja ja hoidja, Tartu Ülikooli õppejõud. Traumakoolituste formaadi väljatöötaja ja korraldaja üle Eesti.

2. Hardi Kaljurand. Kliinikumi ortopeed, arst-õppejõud, endoproteesimise raviteekonna pilootprojekti haigla-poolne eestvedaja. Endoproteesimise järjekord vähenes ja abini jõuavad kiiremini need, kel seda tõesti vaja läheb.

3. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember. Pärast mitut aastat pausi leiti teaduskonna ja sotsiaalministeeriumi koostöös raha alustada taas kursusega “Arstid tagasi tervishoidu”, mille läbis ligi 20 endist arsti.

4. Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu. Esmakordselt loodi Eestis riiklik ravimivaru kriisiolukordadeks nii pandeemia, suurte tarneraskuste või ka sõjaohu korral. Uus riigiamet on tänavu korraldanud mitme hanke abil vajaliku varu, mida vähemalt korra on septembris ka käiku antud, kui tarneauku kukkus korraks 190 inimesele hädavajalik ravim Sorbister.

5. Terviseminister Riina Sikkut. Vastutab tervishoiu eelarve suurenemise eest. Riigieelarve strateegias on 2025. aastasse märgitud sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude reform summas 114 miljonit eurot – kusagilt tuleb see raha leida. Tänavu muudeti tema juhtimisel ka 1995. aastast kehtivat rahvatervishoiu seadust, mille keskpunktis on nüüd ennetus.

6. Arstitudeng ja “Kingitud Elu” fondi juht Toivo Tänavsuu. Toivo on jõudnud arstiõppega V kursusele ja asunud abiarstina töötama Hiiumaa ja Haapsalu haigla EMOdes. Sealt saadud kogemuste põhjal on ta käivitanud sotsiaalmeedias poleemika: miks EMOd on ülekoormatud nn kergete haigetega ja miks osa perearste ei ravi patsiente piisavalt.

7. Kliinikumi endine ravijuht uroloog Andres Kotsar. Struktuuri- ja juhtimisreformi üks läbiviijaid kliinikumis. Kliinikum on olnud tudengite tulevase töökoha eelistustes alati esikohtadel ja tänavu nn riigihaiglatest esimene valik.

8. Peaasi.ee asutaja ja juht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. Üle 15 aasta laste ja täiskasvanute vaimset tervist toetava sisu ja projektide looja ja peamisi kõneisikuid vaimse tervise hoidmise teemadel.

9. Roche Eesti juht Kadri Mägi-Lehtsi. Eesti tööandjate keskliidu tervise töörühma juhina võtnud korduvalt teemaks tervishoiu jätkusuutlikkuse, pakkunud välja ettepanekuid muutusteks. Roche Eesti on kaasa löönud riigi poolt algatatud innovatsiooni- ja pilootprojektides, nagu näiteks kopsuvähi sõeluuringu teostatavusuuring.

10. Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu. Väsimatu tervislike eluviiside ja vaktsineerimise ennetustöö tegija eri kanalites, uute teadusuuringute populariseerija.

Hääletama SIIT.

Kuula artiklit

Aita valida meditsiinimõjutaja 2023!