Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel diagnoositi 2021. aastal 8224 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4084 j a naistel 4140. Meestel oli enim eesnäärme- ja kopsuvähki ning naha mittemelanoomi; naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki.
TAI: 2021. aastal diagnoositi Eestis 8224 vähi esmasjuhtu
  • Foto: Tervise Arengu Instituut
Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2021. aastal 20 pahaloomulist kasvajat. Haigestumus suureneb vanusega – kui alla 35aastastel diagnoositi vähem kui 100 vähijuhtu 100 000 inimese kohta, siis 7-aastastel ja vanematel ligi 2300 vähijuhtu 100 000 inimese kohta. Üle kolmandiku (35%) kõigist vähi esmasjuhtudest diagnoositi üle 75aastastel inimestel.
COVID-19 pandeemiale eelnenud viie aasta (2015-2019) keskmisega võrreldes oli 2021. aastal diagnoositud juhtude arv 8% väiksem, kusjuures meestel oli langus 9% ja naistel 7%. Seega jätkus 2020. aastal alanud juhtude arvu vähenemine, mida võib tõenäoliselt seostada pandeemia mõjudega.
Nende hulgas võib välja tuua piiratud ligipääsu plaanilistele tervishoiuteenustele, mistõttu võis väheneda vähi avastamine juhuleiuna, patsientide vähenenud pöördumised kergemate sümptomite korral ning ühtlasi COVID-19 surmad eelkõige vanemate inimeste seas, kellel oleks võidud lähiajal vähk diagnoosida, kuivõrd vähirisk suureneb vanusega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele