Aastal 1869 leidis mikroskoobiga kõhunäärme struktuuri uurinud Berliini meditsiinitudeng Paul Langerhans ümbritsevast koest tihedamad klombid. Langerhansi saarte nime saanud klompide otstarbes tõid selguse järgmised kümnendid: need kõhunääret läbivate veresoonte kõrval asuvad klombid toodavad ja suunavad verre mitut hormooni, peamiselt veresuhkru ehk glükoosi transpordiks vajalikku insuliini, kirjutab
Äripäev.