SM uuring: oluline on tervisekassat innovatsiooniprotsessis toetada

Esmakordselt Roche Eesti eestvedamisel Eestis läbi viidud uuring sclerosis multiplexi patsientide ravi ja ravikulude kohta tõi esile vajaduse toetada innovatsiooni selle haiguse ravis, mis võidaks oluliselt rohkem patsiente tavaelule tagasi.

Mart Vain, Roche Eesti üksusejuht

Foto: Erakogu

Järgneb intervjuu ühe uuringu juhi, Roche Eesti tervishoiu innovatsiooni ja avalike suhete üksuse juhi Mart Vainuga.

Uuringus kasutatakse kõrgema efektiivsusega ravimite puhul terminit HE – mis see täpsemalt tähendab – mis toimeaineid on silmas peetud?

Kõrge efektiivsusega ravimitest on Eestis rahastatud natalizumab alates 2013, fingolimood al 2014, alemtuzumab al 2015, okrelizumab al 2019, kladribiin al 2019, ofatumumab al 2022.

Kas SM uuring oli millegipoolest esmakordne ja unikaalne, on Eestis varem nii põhjalikult haigeid ja raviprotsesse uuritud?

SM uuring on unikaalne ja esmakordne eelkõige seetõttu, et vaatas innovatiivsete ravimite kulu-tulu suhet laiemalt kui ainult tervishoius. Tihti on nii, et tegematajätmine või puudulik tegevus tervishoius toob endaga patsiendi tervise halvenemise tõttu tagajärjena kaasa kulude kasvu töö- ja sotsiaalsektoris. Vastavaid kulusid kandvad asutused (tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, kohalikud omavalitsused, jt) jälgivad igaüks ainult oma eelarvet, kuid terviseprobleemiga inimene (nt on haiguse tõttu puue välja arenenud) käib asutusest asutusse ja tarbib neid teenuseid/toetuseid/hüvitisi, mida ta saab ja vajab.

Loe lisaks

Uuring SMist ajendab lõhkuma riigi silotorne

Täna ei jälgi mitte keegi aga tervikpilti ega analüüsi, kas võib olla oleks olnud nii rahaliselt kui ka patsiendi elukvaliteedi perspektiivist mõistlikum teha alguses kulukam, kuid paremat tulemust toov investeering ning vältida inimese puude väljaarenemist (võrreldes pikaajaliselt tagajärgede kompenseerimisega). Puude väljakujunemise vältimine tähendab sageli ka võimekust tööturul jätkaga ning nii endale kui riigile tulu tuua.

See on tegelikult suurem küsimus, mis ei puuduta ainult ravimeid, vaid laiemalt innovatiivseid sekkumisi.

Kokkuvõtvalt oli uuringu väärtus SM puhul kõigi tegelike kulude ja tulude väljaselgitamine kahe eri sekkumise puhul (HE ravi esimese ravivalikuna vs kolmanda valikuna).

Mis on järgmised sammud selle uuringu valguses?

Järgmiste sammudena on uuringule tuginevalt plaanis initsieerida diskussioon asutustega, keda teema puudutab. Eelkõige tervisekassa, kes peaks tervishoiutehnoloogiate hindamisel arvestama innovatiivse sekkumise kulu-tulu suhet kogu ühiskonnale, mitte ainult mõju tervisekassa eelarvele.

Oluline on kaasata ka asutusi, kes SMi tõttu kulusid teevad: tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, kohalikud omavalitsused, maksu- ja tolliamet, aga ka suurt pilti nägevad koordineerimise ja poliitika kujundamisega tegelevad asutused, nagu sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigikantselei.

Lisaks on tervisekassa hindamas võimalusi teha kõrge efektiivsusega ravi patsientidele paremini kättesaadavaks. Oluline on tervisekassat selles protsessis toetada.

Kas on plaanis või oleks vajalik koostada SM patsientidele raviteekond analoogselt insuldihaigete, proteesihaigetega?

Hetkel on Roche koostöös tervisekassa, sotsiaalministeeriumi, Pfizeri, MSD, Astra Zeneca ja Connected Health klastriga tegemas pingutusi, et kaardistada kopsuvähi patsiendi raviteekond ning leida tuvastatud kitsaskohtadele lahendusi.

Seega hetkel puudub ressurss uue teekonna kaardistamiseks ette võtta. SM valdkonnas on prioriteediks jõuda olukorrani, kus patsiendid saavad õigel ajal neile vajalikku ravi ning tervisekassa hakkab süsteemselt arvestama uue sekkumise kulu ühiskonnale, mitte kitsalt enda eelarvele. Seda lähenemist ellu viies aitame kaasa nii objektiivse pildi loomisele kui ka teadmuspõhisele otsustamisele, mis mitmes riiklikus dokumendis kesksele kohale seatud.

Kui palju hetkel HE ravi saavaid inimesi on?

2023. aastal oli HE ravi saajaid umbes 260 patsienti.

Uuringust selgus palju šokeerivaid tõsiasju, näiteks paljud SM haiged ei saagi ravi – kas selgus ka, mis põhjusel see nii on?

Kindlat põhjust ei osanud erinevad uuringusse kaasatud osapooled nimetada. Võimalike põhjustena toodi välja seda, et osa arste võib olla diagnoosi liiga kergekäeliselt andnud, soovides aidata kaasa patsiendi toimetulekule. Teisena toodi välja, et osad patsiendid võivad olla oma haigusprogressiooniga leppinud ega soovi ravi omal valikul. Üks hulk patsiente on kindlasti ka selliseid, kellel on küll diagnoos korrektselt määratud, kuid kelle seisund on stabiilne ning nad ei vajagi ravi. Siiski on toodud põhjendused oletuslikud ning vajaks täpsemalt selgitamist, miks arvestatav osa SM diagnoosiga isikutest ravi ei saa.

Kas on aastatega see paranenud, et neid haigeid leitakse rohkem, haigust varasemas faasis?

Jah, kindlasti on. Diagnoosimine on paranenud. 2017. aastal võeti vastu uued SM diagnoosimise kriteeriumid, mis võimaldavad diagnoosida SM varakult ja täpselt ning määrata diagnoosimiseks vajalikke uuringuid.

Uuringust selgus, et Eestis on HE ravi alles nn kolmanda valikuna ja isegi meie lõunanaabrid on meist ees. Kellel millised sammud on veel astumata, et see muuta ja ravi oleks vähemalt II valikuna?

Vt vastus järgmisele küsimusele.

Kas on taotlema hakanud HE ravile tervisekassa soodustust, mis seisus see on?

Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts esitas 2023 novembri lõpus taotluse ocrelizumabi teenuse kriteeriumite muutmise kohta. Taotlust menetletakse tervisekassa poolt.

Vastavalt taotluste menetlemise ajakavale peaks perioodil 7.02-8.03 toimuma patsientide esindusorganisatsioonide seisukohtade esitamine.

Siiski tuleb märkida, et kladribiin kui üks HE ravimitest on rahastatud alates 1.01.2024. Kuna tegemist on tabletiga, siis esitati sellele ravimile soodusravimi taotlus 2023 kevadel. Menetlusprotsess soodusravimitel on erinev tervishoiuteenuse taotlusest.

Hetkeseisuga teistele HE ravimitele rahastamiskriteeriumite muutmiseks taotlusi esitatud pole.