Küsitlus kinnitas: meedikud vajavad vaimse tervise tuge

Meditsiiniuudiste lugejate seas tehtud anonüümne veebiküsitlus vaimse tervise probleemide kohta andis pildi masendunud ja väsinud tervishoiutöötajatest. Liiga paljud tundsid end halvasti ja vajadust abi järele.

Mullu varasügisel saadud 300 tervishoiutöötaja – arsti, õe, apteekri – vastustest koorusid välja valdkonnad, mille osas sooviti end harida. Korduma hakkasid samad mustrid probleemidest. Olulisemate teema osas oli esikohal läbipõlemine ja stress. Järgnesid iseenda ja meeskonna vaimse vormi hoidmine ja tasakaalu leidmise vajadus elus. Kõrgel kohal muret tekitavate teemade osas oli konfliktijuhtimine ja raskete olukordadega toimetulek.

Küsitluse baasil oleme kokku pannud viieosalise koolituse alates aprillist kuni juunini, kus koolitajad keskenduvad rohkem esile tõusnud murekohtadele.

Üldistades võib vastused kokku võtta ühe arsti arvamusega: „ Meditsiinis oleks vaimse tervise häireid vahest vähem, kui me järgiksime rohkem meditsiinieetika põhimõtteid. Kuna aga üha kasvab töökoormus ja meditsiinitöötajate defitsiit, siis on probleemid vältimatud.“

Paljud vastajad jätsid kommentaare, mida nad hetkel läbi elavad või mis neid vaevab. Üks neist kirjutas: „ Minu jaoks on oluline tasakaalu leidmine. Tööd on palju ning tunnen pidevalt end võitlevat läbipõlemisega. Tahaks paremini osata ennast ja oma meeskonda suureneva töökoormuse juures toetada.“ Teine tajus patsientide-poolset survet: „Tervishoiutöötaja on esimene, kelle peale omad negatiivsed emotsioonid valatakse.“ Üks vastanu tunnistas ausalt, et tal on tüdimus patsientidest ja üldse inimestest. „Kuidas lahendada patsiendi/kliendi konflikte nii, et ei võtaks kõike liiga isiklikult ega laseks negatiivsel end väga mõjutada?“ küsis teine. Kolmas tunnistas, et magab halvasti ega puhka välja.

Patsientide kõrval on meedikutel muret kolleegide ja juhtidega. Juba noored on läbi põlenud. „Praegu tundub kõige alarmeerivam asjaolu , et noored kolleegid, kes alles alustavad oma tööelu, on juba sellest väsinud ja tüdinenud,“ tõdes üks kolleeg. Mitu kriitikanoolt tabas juhte, kes on mõistmatud ja tekitavad alluvates ebaõigluse tunnet ja frustratsiooni.

Probleemidest ei ole puutumata ka apteekrid, kellest üks kirjeldab: „Minu töökoormus apteekrina nendes kohtades, kus ma töötan, on vaikivast apteegikettide standardist (ligikaudu 10 inimest tunnis) reeglina suurem, aga sealt kõrvalt on vaja teha ka administratiivtööd. Apteek on mõeldud töötama nii, et seal on 2 apteekrit. See on tähtis ravimite valmistamise kvaliteedikontrolli ja kliendinõustamise seisukohast. Aga kui me proovime hakkama saada ühega (sest lihtsalt 2 inimest ei ole alati võtta), siis on stress suurem.“

Õppida soovitakse enda muutmise tehnikaid, suhtlemisoskust, vaimse tervise hoidmist, enda ja oma emotsioonide juhtimist. „Koolitama peaks kogu kollektiivi, mitte ainult arste,“ kirjutas üks vastaja. Aga oli ka neid, kes kurtsid, et saaks puhata, aitaks seegi – aga asendajat ei leia.

Siiski oli ka positiivseid kogemusi omavaid vastajaid. Nii kirjutas üks tervishoiutöötaja: „Tööl on kollektiiv väga oluline. Meil on väga hea kollektiiv. Konfliktseid olukordi me arutame hiljem koos.“ Teine andis oma retsepti, kuidas toime tulla: „Vähem muretsemist, tarka tegutsemist, töökoormus kontrolli alla!“

Tutvu koolitusega “Meediku meele tervis” SIIT.