Et Soomes on sügelistesse nakatumine võrreldes koroonaeelse ajaga viiekordistunud, uurisime terviseametist, kui suur on sellise nakatumise kasvu tõenäosus Eestis. Ameti esindaja sõnul on leviku võimalus meetmetest kinni pidamisel väga väike.

- Kui koroonaeelsel ajal registreeriti Soomes aastas 7000 sügeliste juhtu, siis mullu registreeriti neid 37 000.
- Foto: Shutterstock
Ameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik, doktor Irina Dontšenko ütles, et sügeliselestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide kahjustatud naha või sellega kokku puutunud esemetega küllaltki kiiresti. Nakatamisohtlik periood kestab seni, kuni ravi (tavaliselt 1-2 ravikuuri) on hävitanud lestad ja munad. Seejuures tuleb ravimit manustada vastavalt kasutusjuhendile ja ravida üheaegselt kõiki pereliikmeid, sõltumata sellest, kas inimesel on haigusnähud või mitte. Kui ühest ravikuurist ei piisa, määrab arst korduva kuuri.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.