Prognoositav sotsiaalmaksu laekumine vähendab tervisekassa eelarvet

Tervisekassa suudab juba tehtud otsustega või oma tegevusi suunates tuleval aastal 21 miljoni euro võrra tõhusamalt toimetada. Puuduoleva 188,9 miljoni euro katmine vajaks kas täiendavat riigi rahastust või tervisekassa reservi kasutuselevõttu, viimane aga vajaks seadusmuudatust. Lõpliku ettepaneku tervisekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta teeb riigikogule valitsus.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on tervishoiu rahastamine keerulises seisus, kuna sektori kulud on demograafilise olukorra ja meditsiini kiire arengu tõttu kasvanud. “Reaalsus on see, et elanikkonna vananemise tõttu suureneb iga aastaga vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti suurenevad kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Samas uued töövormid, muutused tööturul ning töökäte vähenemine on kaasa toonud sotsiaalmaksu ebaregulaarse laekumise,” sõnas minister.

“See tähendab, et defitsiidis tervishoiu eelarvet tuleb järgmisel aastal toetada ühtpidi reservi kasutuselevõtuga ja teisalt leida ka süsteemist seest kokkuhoiukohti. On mõistetav, et reservi kasutamine on ajutine lahendus ja tervishoiu rahastus vajab tulevikus nii tõhustamist kui ka täiendavat ressurssi,” ütles ta. “See tähendab, et tulevikus peame kokku leppima tervishoiu jätkusuutlikkus rahastusmudelis. Üks võimalik variant, mida valitsusele kevadel tutvustasin, on see, et riigieelarvest eraldataks tervisekassale raha ka alla 19aastaste inimeste ravikulude puhul,” lisas Sikkut.

Tervisekassa reservi jääk on praeguse seisuga ligi 700 miljonit eurot, millest 500 miljonit moodustab jaotamata tulem. 2025. aastal on kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi tervisekassa eelarves puudu 147,1 miljonit eurot. Uuemad andmed ehk rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näeb ette, et eelarve puudujääk on madalama maksulaekumise tõttu 60 miljonit veelgi suurem ehk ligi 210 miljonit eurot. Tervisekassa eelarve puudujäägist pea kolmandiku moodustavad viimastel aastatel asutusele ületulnud teenused, millel puudus rahaline kate või see kate oli liiga väike.

Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul tähendaks 188,9 miljoni euro võtmine reservist, et ühe aastaga kasutataks tagavaradest ära ligi neljandik. “Tervishoiu alarahastus ei ole üllatus, kuna sellest on räägitud aastaid. Tervisekassa reservi kasutamine on praeguses keerulises riigieelarvelises olukorras ühtpidi mõistetav, kuid teisalt tuleb anda aru, et kasvavate kulude taustal oleks samal põhimõttel jätkates hiljemalt 2027. aastaks meie varud otsas,” selgitas tervisekassa juht.

“Mis puudutab tervishoiuraha kokkuhoidmist järgmisel aastal, siis saame tõepoolest kinnitada, et tervisekassa suudab 21 miljoni euro võrra tõhusamalt toimetada. Tervishoiusüsteemi efektiivsemaks muutmine on järjepidev tegevus, kus on muuhulgas oluline roll digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, edendus- ja ennetustegevuste võimestamisel ning teenuste strateegilisel pakkumisel,” lisas Laane.

Tervisekassa prognoositav eelarve on järgmisel aastal üle 2,5 miljardi euro, millest valdava osa moodustavad tervishoiuteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud. Tervisekassa nõukogu kinnitab tuleva aasta eelarve pärast riigieelarve vastuvõtmist riigikogus.