Tartu ülikooli kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskus osaleb mitmeaastases üleeuroopalises JARDINi projektis, mille eesmärk on kaardistada harvikhaigustega inimeste terviklik raviteekond. Raviteekonna rajamise ühe osana luuakse Eesti harvikhaiguste register.

- Harvikhaiguste kompetentsikeskus
- Foto: Tartu Ülikooli Kliinikum
Euroopas loetakse harvikhaiguseks haigust, mis esineb vähem kui ühel inimesel kahest tuhandest. Kokku on maailmas kirjeldatud enam kui 10 000 harvikhaigust. “Teadlased on registritele tuginedes analüüsinud harvikhaiguste esinemist Euroopas ning teinud järelduse, et ligi 3,5–5,9% elanikkonnast esineb harvikhaigus. Eestis võib seega harvikhaigusega inimesi olla 47 000–80 000,“ rääkis harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht, professor Katrin Õunap. Ta lisas, et 80% haruldastest haigustest on geneetilise päritoluga ning kahjuks ei näita uute geneetiliste haiguste avastamine langust.
Seotud lood
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.