Patsientidel tekkis silmakliinikus tehtud protseduuride tagajärjel silmapõletik, mis mõjutas nende nägemist ning mille tõttu vajasid nad erakorralist silmaoperatsiooni ja haiglaravi.
“Ravimiamet kinnitas, et manustatud ravimi puhul ei olnud tegemist kvaliteedidefektiga ja patsientide nakkus ei olnud põhjustatud ravimist, samuti ei olnud tegemist ravimi kõrvaltoimega,” sõnas PZU Kindlustuse vastutuskindlustuse tootejuht Argo Argel.
Ravimi jäägiga pakendid ja kasutatud süstlad ning nõelad saadeti laborisse. Süstaldelt ja nõeltelt võetud proovide tulemusena selgus, et neil esinesid needsamad bakterid, mis Ida-Tallinna keskhaiglas ravil viibinud patsientidel. Seega sattus kõnealune bakter süstaldelt patsientide silmadesse ning tekitas seal põletiku.
“Tegu on esimese mastaapse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse juhtumiga Eestis, mis näitab väga selgelt, kui vajalik oli antud seadus nii patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja vaates,“ märkis Argel.
Silmakliiniku jaoks tähendab tehtud raviviga omavastutuse suurust väljaminekut juhtumi kohta, sest omavastutust ületava summa katab kindlustus. Uue seaduse kohaselt ei järgne juhtumi tõttu tervishoiutöötajale ka kriminaalkaristust.
Seotud lood
Ainsana Eestis tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustust pakkuv PZU on mõne kuuga saanud ravivigade kohta ligi sada teadet, kusjuures üllatuslikult palju on teateid raskete tervisekahjude põhjustamise kohta.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele