Eesti tervisearengu instituut on välja kujundanud liikumissoovituste jälgimiseks liikumispüramiidi, mille alumine ning kõige laiem aste on liikuva eluviisi põhimõtete järgimine. Eesti tervishoiuspetsialistide ametlike soovituste kohaselt peaksid kooliealised lapsed ja noored kogu nädala jooksul liikuma iga päev keskmiselt vähemalt 60 minutit ja täiskasvanud võimalusel vähemalt 30 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega.
Liikumispüramiidi tähtsuselt teise taseme moodustavad aeroobsed tegevused, mille Tervise arengu instituudi poolne soovitus täiskasvanutele ühe nädala jooksul on 150–300 minutit mõõduka või 75–150 minutit tugeva intensiivsusega või mõlema võrdväärne kombinatsioon. Aeroobseteks tegevusteks on näiteks jooksmine ja jalgrattasõit looduses või trenažööril, ujumine, aga ka tantsimine ja sportmängud.
Kuidas saada teada, kas liigud piisavalt või mitte?
Tänapäeval on pea kõigil taskus mõni nutiseade, millest paljud võimaldavad oma tervislikku olukorda teatud piirini ise hinnata ja eelmainitud soovitustes välja toodud eesmärkideni jõuda. Kõige täpsemalt ja detailsemalt on võimalik oma tervise ning füüsilise koormuse kohta andmeid koguda nutikella abil.
Tutvu ka raamatuga “Pulsiravi”
Põhilised vead nutikella juures
Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar nendib, et samas on mitu levinud viga, mida nutikella kasutamisel tehakse ja mida on võimalik üsna kergelt vältida.
Esiteks, nutikell peab olema käele kinnitatud piisavalt tihedalt, et sensorid oleksid nahaga võimalikult heas kontaktis ning seeläbi mõõdetav teave võimalikult täpne. Samas peab jälgima ka seda, et kellarihm liiga tugevasti ei pitsitaks.
Teiseks, kui kasutad nutikella, siis kanna seda sellel käel, millega sa pliiatsit ei hoia ehk enamus inimesi peaks kandma nutikella vasakul käel. Nii-öelda juhtiv käsi liigub tõenäoliselt pisut rohkem ja see võib mõõtmistäpsust vähendada. Ühtlasi ei sega nii nutikell tavapäraseid tegevusi näiteks nagu kirjutamine või arvutihiire kasutamine.
Kolmandaks, paljud nutikella omanikud ei kasuta täiel määral ära erinevaid virtuaalseid abilisi ning ei sea omale näiteks uusi päevase liikumiskoormuse eesmärke, et ennast arendada.
Nutikelladel on lihtsamad funktsioonid nagu sammulugemine suudetud pikaaegse arendustöö käigus väga täpseks muuta, kuid uuenduslike lahenduste välja mõtlemine jätkub. „ Uuemates kellades on kasutusel ka tehisintellekt, mis näitab sinu keha energiaskoori, et jälgida sinu üldist heaolu. Lisaks võimaldavad need oma tervise jälgimiseks mõõta ka kehakoostist ja jälgida südametegevust, mõõta vererõhku ja teha EKGd, mis annavad põhjaliku ülevaate füüsilisest seisundist,” kirjeldas Pennar.
Seotud lood
Norra perearst, fotograaf ja kirjanik Torkil Færø raamat „Pulsiravi“ aitab spordikella kandmisest rohkem kasu saada, et oma tervist teadlikult jälgida ja kiirelt muuta elustiili, kui kell selleks märku annab.
Kliinikumi sporditraumatoloogi ja ortopeedi doktor Leho Ripsi sõnul on spordikellade funktsionaalsus aastatega muutunud keerulisemaks ja tavainimesel on sageli raske kui mitte võimatu õigesti tõlgendada nende näitusid. Siiski on pulsijälgimisest või sammulugemisest kasu, kuna see suunab rohkem liikuma.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele