Soome terapeudi Sari-Marika Durchmani 2023. aastal ilmunud raamat „ATH ja paarisuhe“ on praktiline teejuht paremaks läbisaamiseks elukaaslasega, kui üks partneritest on aktiivsus-tähelepanu häirega.
Raamat sobib ka siis, kui mõlemal partneril on aktiivsus-tähelepanu häire ehk ATH, sest teist poolt mõista ja arvestada aitavad raamatus väljatoodud harjutused ja eneseanalüüsid ka sel juhul.
Autor ise sai ATH diagnoosi täiskasvanueas mõni aasta tagasi, nagu seda praegu juhtub paljude täiskasvanutega ka Eestis. Ta asus kohe enda aju eripära uurima ja jõudis kiiresti teraapia pakkumiseni, kuna terapeut oli ta olnud varemgi.
Durchman jagab teoses nii oma kogemusi kui ka klientide lugusid, mis teevad raamatu eriliseks: see ei ole kuiv teoreetiline ülevaade, vaid täis lühikesi elulisi lugusid, lahendusi ja empaatiat. Autor lükkab ümber palju müüte, mis seda aju eripära saadavad ja toob välja positiivset, mis ATH võib endaga kaasa tuua.
Ta annab mõista, et ATH ei tähenda armastuse lõppu – küll aga nõuab see teistsugust lähenemist, selgemaid kokkuleppeid ja rohkem teadlikkust. Durchman selgitab, miks ATHga inimese käitumine võib partnerile tunduda hoolimatu või ettearvamatu ning kuidas see tekitab mõlemas osapoole pettumust. Samas ei jää ta üksnes probleemide juurde – iga teema juures pakub ta praktilisi soovitusi ja harjutusi, kuidas suhe paremini toimima panna. Näiteks õpetab ta, kuidas vältida „täiskasvanu-laps“ dünaamikat suhtes, kuidas seada piire ja kuidas paremini teineteist kuulata.
Eraldi käsitleb ta seksuaalsust ja ATHd ja pakub hea seksuaalelu nurgakive.
Autori soovitusi:
- Salvesta oma telefoni taustapildiks pilt teie suhte algusaegadest. Kui hakkad kannatust kaotama, vaata pilti – oma kaasat, kellesse armusid – ja lase pahameel lahtuda.
- Kui teil partneriga on argitülid kerged tekkima, siis looge teineteise kohta aliased stiilis Tiina ja Tero. Endast kolmandas isikus rääkimine aitab solvumist ja tüli vähendada.
- Kui raske on teemas püsida ja mõtted ekslevad, tasub need rääkida telefoni diktofoni. Saad aimu, kui pikaks su heietused venivad ja kuidas end väljendad. Võid üllatuda!
- Õpi ära tundma olukordi, mis sinu ebavajaliku impulsiivsuse käivitavad ja veendu, et ka partner saab sellest aru. Ka joovastavad ained suurendavad impulsiivsust.
ATHga inimesel on mitu tugevust – loovus, empaatiavõime, energia. Need võivad olla suhte rikastavaks jõuks, kui neid osatakse suunata. Durchmani toon on toetav ja heatahtlik, julgustades partnereid mitte otsima süüdlast, vaid lahendusi.
Raamat sobib neile, kes tunnevad, et nende igapäevases suhtluses on palju arusaamatusi, unustamisi, emotsionaalseid purskeid või väsimust. Samuti neile, kes kahtlustavad endal või partneril ATHd, aga ei tea veel, kuidas edasi liikuda. See raamat aitab suhtest luua toetava meeskonna, kus ATH ei ole takistus, vaid osa mänguplaanist. Autor ei rutta soovitama ravimeid, vaid pakub teisi võimalusi, kuidas selle eripäraga toime tulla.
See on esimene eesti keeles ilmunud taoline raamat, sest käsitleb täiskasvanu ATHd just paarisuhte vaates. Kuna autor on kirjutanud raamatu soomlasena, siis on seda lihtne omaks võtta sarnase kultuuriruumi tõttu ka meie lugejail.
Tasub teada
Sari‑Marika Durchman on Soome terapeut (NLP, skeemiteraapia, hüpnoteraapia jt). Ta on algselt töötanud reklaami- ja visuaalkujunduses art director’ina ning praegu juhib oma ettevõtet MindForce, kus pakub individuaal- ja paariteraapiat, koolitusi ning veebikursusi. Käesolev teos on tema teine raamat, esikteos “Supervõimetega ATH” (2021) käsitles ATHga inimeste tugevusi ja enesetunnetust.
Seotud lood
“Äripäeva raamatuklubi” saade on ajendatud terviseraamatuklubi maikuu raamatust, milleks on Ameerika psühhiaater Judson Breweri “Näljaharjumus. Miks me sööme, kui pole näljased, ja kuidas seda lõpetada”.
Soome psühhoterapeudi Maaret Kallio värske raamat“Meelerahu” on teejuht neile, kes tunnevad end vahel rahutuna, väsinuna või keda ärritavad elu pisiasjad: seega meile kõigile. See õpetab leppima rahutusega ja otsima iseenda seest võimet kaose keskel rahulikuks jääda.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele