RAAMAT: Meelerahu on rahu koos rahutusega
Maaret Kallio raamat “Meelerahu” on Äripäeva tervise raamatuklubi juunikuu raamat. Seda saab osta SIIT.
Alles eelmisel aastal Soomes ilmunud raamatut lugema hakates meenub tahtmatult Kurt Vonneguti kuulus tsitaat (mis küll ei ole tema välja mõeldud, vaid pärineb kaugest minevikust) raamatust “Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda”: “Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ning tarkust nende vahel alati vahet teha.”
Soome psühhoterapeudil Maaret Kalliol on õnnestunud sõnastada palju selliseid hetki, mida inimesed igapäevaelus tunnevad ja mis neid häirivad, ja nad tahaksid, aga ei saa aru, kuidas sellest välja tulla, eemalduda. Äratundmist, et “jah, minuga just nii on”, on raamatus palju. Kallio selgitab nende tundmuste mehhanismid üksipulgi lahti ja sõnastab lihtsas keeles võimalusi, kuidas sellega leppida oma sisemise mõttemustri teadliku muutmise abil.
Meelerahu tähendab võimet probleeme taluda
Kui me kuuleme sõna „meelerahu“, kujutame sageli ette ideaalset vaikust, rahulikku olemist ja probleemitut elu. Kuid just seda müüti lükkab Kallio ümber. Tema sõnul ei tähenda meelerahu ilma raskusteta elu, vaid oskust probleemidega koos elada – ilma end kaotamata.
„Rahu pole midagi, kuhu me saabume. See on oskus, mille me omandame,“ kirjutab Kallio. Kuna raamat on n-ö äsja kirjutatud, siis on selles ühised mured olenemata riigipiiridest, nagu kliimamuutuste mured, sõda Ukrainas: maailm on täis ärevust, uudisvoog paiskab meieni pidevalt muret tekitavaid sündmusi, nutiseadmed röövivad meie tähelepanu ja puhkeaega. Just seetõttu on sisemine rahu muutunud väärtuseks, mille poole tasub sihipäraselt püüelda.
Kallio raamat ei ole lihtsalt järjekordne eneseabiõpik. Ta toetub oma pikaajalisele töökogemusele terapeudina ja on intervjueerinud üle 40 inimese – nende hulgas rahuläbirääkijaid, sõjaveterane, teadlasi, sportlasi ja surijate eest hoolitsevaid spetsialiste, ka nende kliente ehk väga vanu inimesi.
Kallio jagab ausalt ka omaenda haavatavust. Üks raamatu puudutavamaid peatükke kirjeldab hetke, mil ta seisis oma vanaema surnukeha juures – kirjeldus, mis pole kurb, vaid hoopis rahutoov.
“Nüüd on nii”
“Meelerahu” ei jää teoreetiliseks, vaid annab lugejale praktilisi tööriistu. Kuidas tulla toime ärevuse või sisemise rahutusega? Mida teha hetkel, kui tunned, et kõik käib üle pea? Kallio soovitab alustada lihtsast: märka tunnet, nimeta see ja lase sel olla. Kui kirjanik Kurt Vonnegut oma ülalmainitud raamatus kordas pidevalt fraasi “Eks ta ole” (see oli elu kaduvusele ja surmale viitamiseks, toim), siis Kallio soovitab mõelda ärevas olukorras: “Nüüd on nii”.
Üks Kallio keskseid soovitusi on õppida puhkamist. Mitte lihtsalt magamist, vaid teadlikku olemist ilma eesmärkide ja kohustusteta. Ta usub, et just Põhjamaades – sh Eestis – on inimestel raske puhata. Ta toob esile, et see ei pea olema produktiivne ega tulemusele suunatud, vaid hoopis aeg, kus lihtsalt olla. See on põhjus, miks me sageli ei tunne end kunagi päriselt välja puhanuna – sest me ei lasegi endal päriselt lõdvestuda.
Hetkel kuum
Lisaks annab Kallio nõu, kuidas seada piire nutiseadmetega. Ta on oma telefonil teavitused välja keeranud, ning magamistuppa ta nutiseadmeid ei võta. Ta soovitab teha igapäevaselt väikeseid pause, viibida looduses ilma kõrvaklappideta ja kuulata lihtsalt oma mõtteid – või vaikust.
Rahu pole nõrkus, vaid julgus elada päriselt
Kallio sõnum Eesti lugejale on eriti tähenduslik. Ta viitab ka tuntud Eesti kirjaniku Valdur Mikita teostele ja toob esile, kui sarnased on soomlaste ja eestlaste kogemused – nii ajaloost kui ka looduse armastusest tulenevalt. Ta kirjutab, et hoolimata meie karmidest kogemustest ei tohi me lasta end halvatuks muuta, vaid tuleb otsida viise, kuidas säilitada sisemist väärikust ja tegutsemistahet.
Raamatu viimane peatükk jääb lugejaga veel kauaks – see pole õpetus, vaid kutse. Kallio soovib, et igaüks meist lahkuks raamatust mõttega: ma olen piisav. Ka siis, kui elu pole täiuslik. Ka siis, kui tunnen kurbust. Ka siis, kui kõik pole selge. Meelerahu tähendab oskust elada elu – mitte vältida seda.
Kes on Maaret Kallio?
Maaret Kallio (s 1977) on Soome hinnatud psühhoterapeut, pereterapeut, kolumnist ja mitme menuka raamatu autor. Ta on tuntud oma oskuse poolest kirjutada keerulistest vaimse tervise ja inimsuhete teemadest selgelt, soojalt ja elulähedaselt. Kallio töötab igapäevaselt terapeudina, kus ta aitab inimesi traumade, ärevuse ja keeruliste elukogemustega. Ta on populaarne esineja ja kolumnist ajalehes Helsingin Sanomat, kus tema kirjutised puudutavad iganädalaselt kümneid tuhandeid lugejaid. Mullu ilmunud “Meelerahu” on tema kümnes raamat. Seda on tõlgitud juba hollandi, ungari, rootsi ja rumeenia keelde.
Seotud lood
Norra perearst, fotograaf ja kirjanik Torkil Færø raamat „Pulsiravi“ aitab spordikella kandmisest rohkem kasu saada, et oma tervist teadlikult jälgida ja kiirelt muuta elustiili, kui kell selleks märku annab.
Ameerika psühhiaater Judson Brewer selgitab värskelt eesti keelde tõlgitud raamatus “Näljaharjumus” põhjuseid, miks söömine muutub sõltuvuseks ja annab nõu, kuidas sellest nõiaringist lahti haakida. Abinõuks ei paku ta dieete, vaid vaimseid praktikaid.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele