Autori intervjuu: kui ATH on mängus, nõuab suhe rohkem pingutusi
Eesti keeles pole varem ATH ja paarisuhte teemalist raamatut ilmunud, see raamat ilmus Soomes kaks aastat tagasi. Sari-Marika Durchmani raamat “ATH ja paarisuhe” on terviseraamatu klubi augustikuu raamat ja klubi liikmed saavad seda soodushinnaga osta SIIT. Autor andis Meditsiiniuudistele eelmisel nädalal intervjuu.
Mis ajendas teid kirjutama just ATHst ja paarisuhtest – miks oli teie meelest nende kahe teema ühendamine oluline?
Soovisin esile tuua nähtuse, millest räägitakse liiga vähe, ent mille mõju on tunda paljudes kodudes. ATH ei puuduta ainult üksikisikut – see mõjutab kogu paarisuhte dünaamikat. Oma töö- ja eraelus olen näinud, kui palju arusaamatusi, pettumust ja valu võib tekkida siis, kui ATH sümptomaatikat ei märgata ega mõisteta. Samas tahtsin rõhutada, et ATHga paarisuhtes on palju head: sära, loovust, sügavust ja empaatiat – ent need jäävad kergesti konfliktide varju, kui puudub mõistmine. Soovin esile tõsta ka seda, et kuigi raamatu pealkiri on “ATH ja paarisuhe”, puudutab selle sisu laiemalt igasugust suhtlemist, kus ATH on n-ö osaline.
Teie raamatus tuleb välja, et ATHga seotud suhtemustrid võivad olla korduvad ja valusad. Millised on kõige tüüpilisemad konfliktid, mida ATH paarisuhetes põhjustab?
Vastutuse ebaühtlane jaotumine on väga sage valupunkt – sageli tunneb üks partner, et temast on saanud justkui “projektijuht”. Alustamise raskused, unustamine ja ajaplaneerimise probleemid tekitavad koormust ja arusaamatusi. ATHga partneri emotsionaalne intensiivsus võib viia tugeva tunnete väljendamise ja impulsiivsete tegudeni, mida teisel on raske mõista ja aktsepteerida, kui ta ei tea, kust need pärinevad. Neurotüüpiline partner võib hakata käituma nagu lapsevanem, mis viib suhte tasakaalust välja ning mõjub halvasti ka intiimsusele. Sageli on probleemiks ka meeleelundite ülitundlikkus, mis võib suhteid pingestada, kui sellega ei osata arvestada. Seksuaalsuses tuleb sageli esile vajadus spontaansuse ja uudsuse järele, mis võib samuti probleeme tekitada, kui nendest teemadest ei räägita avatult.
Paljud täiskasvanud ATHga inimesed ei teagi oma diagnoosist. Millised märgid paarisuhtes võiksid viidata sellele, et ATHd tasuks pidada võimalikuks tülide põhjuseks?
Tavaliseks märgiks on pidevad arusaamatused ja olukorrad, kus kokkulepitud asjad lihtsalt ei toimi, kuigi mõlemal on hea tahe. Võib esineda impulsiivsust, ärrituvust, ülierutust või ootamatuid meeleolumuutusi ilma selge põhjuseta. Sageli on üks osapool pidevalt kurnatud, samas kui teine tõmbub endasse või asub kaitseseisundisse. Igapäevaelu võib olla kaootiline – esineb hilinemist, esemete kadumist või unustatud arveid. ATH võib aga avalduda ka tugeva empaatiavõime ja tundetundlikkusena, mis jäävad varju, kui suhe on pidevalt ellujäämisrežiimil.
Milliseid muutusi olete näinud paarides, kes on teadlikult otsustanud ATHga tegeleda? Kas ja kuidas on võimalik luua toimiv, lähedane suhe hoolimata keerulistest sümptomitest?
Kindlasti on see võimalik ning mitte ainult toimiv, vaid ka väga sügav ja tähenduslik suhe – juhul, kui mõlemad partnerid on valmis õppima ja mõistma, kuidas ATH just nende suhtes toimib. Mõistmine toob suhtesse kaastunnet nii enda kui ka partneri suhtes. Sageli toimub suurim muutus siis, kui ATH lakkab olemast “probleem” ja muutub hoopis millekski, millega koos tegeletakse ja arenetakse. Kui mõlemad saavad teadmisi ja praktilisi tööriistu, kasvab empaatia ning partnerid õpivad jagama vastutust uuel viisil. Nad loovad ühiseid rutiine ja hakkavad teineteise tugevusi uuesti märkama.
Kas teil on mõni liigutav või meeldejääv näide paarist, kes leidis uue kontakti ja mõistmise tänu sellele, et nad taipasid ATH mõju oma suhtes?
Üks paar, kellel oli pikk ajalugu tülide ja eemaldumisega, tuli minu vastuvõtule viimase võimalusena. Mees sai oma ATH-diagnoosi alles täiskasvanueas ja see selgitas paljutki nende suhtes. Nad hakkasid teadlikult harjutama paremat suhtlemist – sõnumite selgust, ajaplaneerimise abivahendite kasutamist ning emotsioonide reguleerimise oskusi. Nad õppisid oma suhet vaatama nagu kahte erinevat raamatut – nagu ma ka oma raamatus kirjeldan. Mõlemad uurisid oma “raamatut”, st oma viisi maailma kogeda ja mõtestada. Seejärel asusid nad koos kirjutama sümboolset ühist raamatut, täiendades, selgitades ja lisades sinna seda, mida kumbki soovis suhtesse rohkem tuua. Hiljem ütlesid nad, et nad ei loonud uut suhet, vaid õppisid üksteist uuesti ja sügavamalt armastama, nüüd juba suurema austusega.
Hetkel kuum
Mida sooviksite öelda Eesti lugejale, kes tunneb end raamatus ära, kuid ei tea, kust alustada – mis võiks olla esimene samm toimivama suhte poole?
Alustada võiks peatumise ja enesesse vaatamisega – kas üksi või koos partneriga. Oluline on teadvustada, et keegi ei ole süüdi – tegemist on erinevusega, mis vajab mõistmist ja uut õppimist. Esimeseks sammuks võib olla teadlikkuse suurendamine: lugemine, kuulamine, tugigrupis osalemine või spetsialistiga rääkimine. Paarisuhtes on kõige olulisem väljendada oma kogemust ilma süüdistamata: „mina tunnen nii, vajan seda“. Ja lõpuks – ära alahinda väikseid igapäevaseid tegusid, tänulikkust ja kohalolu. Need võivad muuta rohkem, kui arvata oskad.
Teie raamat keskendub peamiselt olukorrale, kus ainult ühel partneritest on ATH. Aga kui palju keerulisem on suhe siis, kui see on mõlemal?
Sellises suhtes võib väljakutseid olla kahekordselt – kuid samas ka mõistmist kahekordselt, kui mõlemad partnerid on pühendunud kasvule. Igapäevaelu võib olla väga kaootiline, kui mõlemal on raskusi ajajuhtimise ja impulsiivsusega. Tunded võivad kiiresti pingestuda, kui mõlemad on tundlikud ja reageerivad tugevalt. Samas võivad ühine huumor, loovus, ideederohkus ja empaatia olla täiesti erakordsed. Kõige olulisem on teha nähtavaks mõlema vajadused ning kujundada konkreetseid rutiine ja viise rahunemiseks. Mõni uuring on isegi näidanud, et paarisuhe, kus mõlemal on ATH, võivad olla õnnelikum.
Lõpetuseks tahan veel meenutada, et ATH avaldub igal inimesel erinevalt. See ei ole üks lugu, vaid palju erinevaid lugusid. Igal inimesel on oma versioon – oma tugevused ja väljakutsed. Seetõttu on oluline kohata inimest inimesena, mitte diagnoosi esindajana.
Seotud lood
Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokese sõnul tasub täiskasvanute ATH puhul medikamentoosse ravi eel proovida teisi võimalusi, laste ja noorte puhul on koolis edenemise nimel aga targem võtta abiks ka tõhusad ravimid.
Tervise raamatuklubi augustikuu raamat “ATH ja paarisuhe” annab esmakordselt eesti keeles ülevaate, kuidas on suhtes olla kas ise olles ATH diagnoosiga ja/või kui partneril on see eripära.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele