USA kliinilise psühholoogi ja tuntud esineja Zelana Montminy raamat “Keskendumine. Tähelepanu koondamine segajate ajastul” (ilmus esmakordselt 2025) on selles mõttes erilise ülesehitusega, et läbivalt väikeste lõikudena pakub ta sadu ja sadu praktilisi soovitusi, mida ette võtta oma tähelepanuvõime parandamiseks.
Raamatu keskne sõnum erineb klassikalisest eneseabikirjandusest. Montminy ei soovita lihtsalt „rohkem pingutada“, vaid muuta lähenemist tervikuna. Lahendus ei peitu suuremas tahtejõus, vaid teadlikumates valikutes ja keskkonnas, mis toetab keskendumist.
Tutvu raamatuga SIIT.
Üks autori hea soovitus, mis on käinud läbi ka teiste psühholoogide raamatutest: määrake muretsemisele oma aeg. Mured võib kas üles kirjutada või eraldada päevas minuteid, kus ainult muremõtted peas; aga muul ajal on vajalik neist eemalduda ja teha muud vajalikku. Montminy tõdeb, et eesmärk pole mitte leida probleemidele lahendus (seda ju ei pruugi olla iga mure puhul), vaid anda probleemidele hääl. Kui seda iga päev teadlikult teha, siis öösel unetuna voodis väherdes või ootamatult ka päevaste tegevuste keskel ei ole muremõtted enam nii domineerivad.
Elustiilisoovitused paremaks keskendumiseks
Kõik teame, kui raske on keskenduda ühele asjale või pea klaariks saada mürast, mis iga päev sotsiaalmeedia kaudu antakse, lisaks tööasjadele või muudele olmelistele teemadele, millega tegelda tuleb.
Paljud arstid alustavad muutuste tegemist soovitustega muuta elustiili. Nii käib ka Montminy läbi kõik baaselemendid keskendumise võtmes: toitumine, liikumine, uni. Montminy on toidulisandid ja vitamiinid läbi kirjutanud just keskendumise ja aju tervise võtmes ja lugeja leiab nii mõnegi üllatava vürtsi või toiduaine soovituse, mida tasub proovida.
Keskendumine hakub mälu
Keskendumine teeb asjade meelespidamise keerulisemaks ja seetõttu on Montminy eraldi kirjutanud meeldejätmisest. Kellel poleks vaja paremat mälu? Kõigepealt tõdeb autor: “Me saame midagi mäletada ainult siis, kui me oleme sellele tähelepanu pööranud”. Aga kuidas süsteemselt vajalikke asju peas hoida? Autor tutvustab eri meeldejätmise tehnikaid. Need on näiteks:
* tahtlikkuse tekitamine;
* eksitavate tegurite miinimumini viimine;
* nimemnemoonika (mälutehnika nimede meelde jätmiseks, toim);
Hetkel kuum
* koondamine;
* üleskirjutamine;
* õppimise ajas hajutamine;
* ruumilise mälu kasutama õppimine jne.
Ta jätkab soovitusega elust enesest: “Enne GPSi kasutamist mõelge järele. Äkki kasutaksite mõttelisi kaarte sihtpunkti jõudmiseks – see võib mälufunktsiooni parandada.”
Raamatus võetakse üksipulgi lahti kõik keskendumise ja rahustunud meeleseisundiga seotud tegevused ja igas peatükis on palju praktilisi nõuandeid.
Raamatu lõpus pakub autor välja 21päevase keskendumisvõime arendamise teejuhi.
Kuigi raamatus ei ole veel arutlusi seoses AIga (samuti “aitab” see meie mälu kõrvale panna ja söödab ette valmis infot) ja ka mõeldud on see pigem täiskasvanud lugejale, mitte laste ja noorte nutisõltuvuse vähendamisele – aitab autor mõtestada neidki teemasid, ja üht-teist kasutusele võtta.
Lisaks pakub ta välja keskendumiskriisi tööriistu. Näiteks:
* hingake end klaariks (sügav kõhuhingamine),
* kehtestage keskendumisele ajaraam,
* liigutage end,
* muutke keskkonda (uudsuse efekt),
* hakake tegema mikromeditatsioone.
Seotud lood
Kandideermise tähtaeg: 01.04.26
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele