Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulusid ka eestlased, analüüsis ligi 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ning tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • mida näitas seni üks suurimaid ärevuse geneetika uuringuid ja miks peetakse selle tulemusi läbimurdeks;
  • kuidas kommenteeris Kelli Lehto piiri tavapärase muretsemise ja püsiva ärevuse vahel;
  • millised järeldused tegid teadlased geneetilise riski, keskkonnamõjude ja elukogemuste koosmõju kohta.
Ärevuse kujunemise rahvusvahelises uuringus lõid kaasa ka eesti teadlased

Seotud lood

Uudised
  • 11.06.26, 14:30
Algab üle-eestiline vaimse tervise uuring, kuhu kaasatakse 4000 inimest
HeBA kliiniku ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi koostöös neljapäeval algav mahukas üle-eestiline vaimse tervise uuring kestab 2026. aasta lõpuni. Esimeses etapis eelregistreerunud ligi 1000 inimest saavad lähinädalatel järk-järgult kutsed uuringuga alustamiseks ning kokku kaasatakse uuringusse kuni 4000 osalejat.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele