Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulusid ka eestlased, analüüsis ligi 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid ning tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- mida näitas seni üks suurimaid ärevuse geneetika uuringuid ja miks peetakse selle tulemusi läbimurdeks;
- kuidas kommenteeris Kelli Lehto piiri tavapärase muretsemise ja püsiva ärevuse vahel;
- millised järeldused tegid teadlased geneetilise riski, keskkonnamõjude ja elukogemuste koosmõju kohta.