Professor Triin Jagomägi sõnul tuleks esimene hambaarstikülastus ette võtta enne teist eluaastat, ja ortodondi juurde jõuavad lapsed kõige varem kuue-seitsmeaastaselt, kirjutas mullu novembris Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.
Uued teadmised viitavad aga Jagomägi sõnul sellele, et osa probleeme võib olla juba kaasasündinud. Et Eestis on vaid mõni üksik spetsialist, kes oskab imikute suufunktsioone korrigeerida, on vaja tihedamat koostööd väikelastega töötavate arstide ja ortodontide vahel.
Professor Triin Jagomägi 19. jaanuaril 2027 veebiseminaril laste suuhingamisest ja hambumushäirete ennetamisest. Veebiseminari info SIIT.
„Kuue aasta tagune uuring näitas, et Eesti laste suutervis jääb alla Euroopa keskmise,“ rääkis professor Jagomägi. „Muu hulgas selgus, et meie lastel on keskmisest rohkem kaariest ja hambaauke. Osa süüd on sellel, et suur osa kolme- ja kuueaastastest lastest peseb hambaid vaid korra päevas– ja sedagi liiga pealiskaudselt– ega kä i piisavalt tihti hambaarsti juures.“
Jagomägi tõdes, et ehkki meil on juba aastakümneid laste hambaravi tasuta, tervisekassa kulul, jõuavad ikkagi paljud lapsed hambaarsti juurde alles siis, kui hambad on katki ja valutavad. „Hambaauke ei peaks meil praeguste teadmiste juures üldse olema, aga ennetuses puudub seni süsteemsus ja vajalik rahastus,“ nendib Jagomägi.
Ta rõhutab ennetustöö olulisust ja tõdeb, et tulemust ei peaks hindama mitte selle järgi, mitut inimest on ravitud, vaid selle järgi, kui paljud neist ravi ei vaja.
Eraldi teema on hambumusanomaaliad. „Valesti kasvanud lõualuude ja suufunktsiooni häiretega täiskasvanuid päris terveks enam ravida ei saa, nende lõualuude korrigeerimiseks on tarvis traumaatilist lõualuude lõikust,“ tõdeb Jagomägi.
Korrigeerimata suufunktsioonid võivad tekitada hambumusanomaaliaid, mõjutades nii hammaste, lõualuude kui ka kogu näo- ja lõualuupiirkonna arengut. Häirunud suufunktsioonidest tekkinud kõrvalekaldeid esineb 38%-l elanikkonnast. Ravimata suufunktsioonidel ja hambumusanomaaliatel on oma osa ka obstruktiivse uneapnoe tekkes.
Seotud lood
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate argipäeva kuuluvad keerulised inimsaatused, vastutusrikkad otsused ja olukorrad, millele pole alati lihtsaid lahendusi. Teiste muredega tegeledes võib aga tagaplaanile jääda aitaja ise. Ida-Virumaal on loodud tasuta võimalus, mis aitab spetsialistidel keerulisi tööolukordi lahti mõtestada, uusi lahendusi leida ja ennetada läbipõlemist.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele