Vaino Vahing sündis 15. veebruaril 1940. aastal Tartumaal Meeksi
vallas väiketaluniku pojana- kirjutas SL Õhtuleht.
Õppis aastatel 1946-1950 Aravu ja 1950-1954 Mehikoorma
seitsmeklassilises koolis. Pärast seda õppis aastatel 1954-1957
Tartu meditsiinikeskkoolis- mille lõpetas kiitusega
velskrina.
Kõrghariduse omandas aastatel 1957-1963 Tartu Ülikooli
arstiteaduskonnas- kus lõpetas raviosakonna.
Töötas aastatel 1963-1965 Viljandi lähedal Jämejala
psühhoneuroloogiahaiglas- oli hiljem kaks aastat Tartus kliinilises
ordinatuuris psühhiaatria alal. Aastast 1967 töötas samas
kliinilises psühhoneuroloogiahaiglas- hiljem vaheaegadega ülikoolis
kohtupsühhiaatria õppejõuna.
Vaino Vahing kirjutas artikleid psühhiaatriast-
kohtupsühhiaatriast- psühhoteraapiast- psühhohügieenist ja
narkoloogiast. Samuti avaldas ta artikleid eksperimentaalsest ja
kliinilisest psühhofarmakoloogiast ning oli õpikute
kaasautor.
Kirjanduslikku tegevust alustas 1965. aastal.
Tunnustusi
1975 Nõukogude Eesti meditsiinipreemia;
1982 Tuglase novellipreemia;
1983 Smuuli preemia;
1991 näitekirjanduse aastapreemia;
1996 vabariigi kultuuripreemia kirjanduse alal;
2001 Valgetähe teenetemärgi IV klass;
2007 Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen aastapreemia.