14. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamus: Eestis käiksid valved perearstile üle jõu
Üheks Eesti ja Soome tervishoiusüsteemi erinevuseks on jäigad piirid erialade vahel. Tartu Ülikooli lõpetanud kolleeg on vähese praktilise kogemusega samas kui Soomes on tudengid peale neljandat kursust kliinilist tööd ja haigla valveid ning peale 5ndat kursust esmatasandi omi tegemas.
Soomes peab minuteada iga eriala resident olema 9 kuud tervisekeskuses, kust saadakse korralik kliiniline kogemus. Ühe osana sellest tsüklist on ka valvetöö, nii päeval kui ka enamasti vabatahtlikult õhtusel ajal (reeglina kell 16-22). Seega on iga Soome arst kogenud (nii haiglatöös kui ka) esmatasandis ettetulevaid erakorralisi situatsioone ning esmatasandi valveid tehakse ka hiljem, kitsa eriala arstina, sest valvete eest makstakse hästi.
Üldiselt lahendatakse Soomes vägagi suur osa erakorralisi situatsioone (lisaks „nohudele“ pisitraumad jne) üldarsti tasemel kella 8-22 vahel (mõnel pool ka öösiti), aga samas on koolitatud ka piisaval hulgal arste (tudengitest eriarstideni välja), kes valvetööd on võimelised tegema.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!