19. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome jurist Juha Hämälainen on tõstatanud kahetsusväärse ja aktuaalse probleemi, mis võib viia tõsise kahju tekkimisele konkurentsiolukorrale Eesti apteegiturul. See on tõsine teema ja kahtlemata tuleb tõsta lauale apteegivaldkonna reguleerimisele pühendatud debatis. On selge, et YA omab põhimõtteliselt finantsvõimekust tõrjuda nõrgemad Eesti ettevõtjad välja Eesti apteegiturult, mida iseloomustavad ka artiklis välja toodud finantsandmed. Oleks kahetsusväärne, ebaaus ja kohalike ettevõtjate õigusi kahjustav, kui YA võidaks turuosa mitte normaalses konkurentsis, vaid Soome riigilt saadud eriõiguste või soodustuste abil, mis on kaudseltki taandatavad rahalisteks hüvedeks. Juha Hämälainen sellisele võimalusele oma arvamuses aga viitabki. Tuleb tähele panna, et riigiabi ei pea seisnema ilmtingimata rahas, vaid võib tähendada mistahes rahaliselt hinnatavat soodustust, milleks võib olla ka YA eristaatus Soomes, kuna konkurentsiõiguse praktikas on varemgi loetud riigiabiks õiguslikku normistikku, mille sisuks on ettevõtjale valikuliselt eelisseisundi loomine.

Juha Hämäläineni väljatoodud asjaolude põhjal ei kasuta YA talle antud eeliste abil teenitavat raha mitte niivõrd kodumaise õppe- ja teadustöö edendamiseks (mille tarbeks ta on Soome riigilt oma eristaatuse saanud) ega isegi mitte kodumaise apteegiteenuse parandamiseks. Näib, et YA on leidnud viisi muuta Soomes saadud eelisseisundi äritegevuseks naaberriikides (kaudselt eksporditegevuseks). Seetõttu on äärmiselt küsitav, kas on täidetud nn Altmarki kriteeriumid riigiabi andmiseks (vt otsus kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg v. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH [2003] ECR I-7747). Liiatigi loetakse EL-i õiguse ja kohtupraktika alusel iseäranis ühisturuga kokkusobimatuks igasugust ekspordiabi. Enamgi veel, tegelikult maksavad Soome patsiendid ja maksumaksjad YA eristaatuse kaudu kinni Eesti ja Venemaa (kus samuti asuvad teadaolevalt YA apteegid) patsientidele apteegiteenuse osutamise. Soome elanike vaatepunktist võiks põhjendatult küsida, et kui raha selleks tuleb siiski Soome patsiendi taskust, siis kas seda raha ei peaks kasutama tervishoiu edendamiseks Soomes?