21. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Poolteist aastat tagasi suri üks mu sugulane soolevähki, mis avastati liiga hilja. Hoolimata keha poolt antud vihjetest (väsimus, söögiisu puudumine) keeldus mees arsti juurde kontrolli minemast. Alles siis, kui organism enam elada ei lasknud, võeti see teekond suuresti abikaasa sundimisel vastumeelselt ette.

Asja teeb irooniliseks see, et sama mees hoolitses oma auto eest mitu korda paremini kui oma keha eest. Vähimagi vea korral tehti autole diagnostika, masin oli alati pestud ja ka ülevaatusel õigel ajal käidud. Ilmselt ei oleks talle iialgi pähe mahtunud sõita madala õlitasemega, kuni mootor õhku lendab. Usun, et Eestis on päris palju inimesi (ja eelkõige mehi), kes hoolitsevad oma auto eest paremini kui oma keha eest.