Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merilind: pearaha on oma aja ära elanud
Täna moodustab perearsti rahastamisest suure osa pearaha, mis on aga paraku ajale jalgu jäänud ja oma ära elanud.
Me peaksime minema edasi motiveerivamate lahenduste poole, et ka rasked patsiendid ei jääks ripakile. Pearahasüsteem on loonud olukorra, kus perearstid ei taha võtta oma nimistusse keerulisi patsiente, kuna nendega on palju tegemist ja nad viivad suure hulga raha välja.
Seotud lood
Eurorahaga tervisekeskust rajades võib lisaks rahastuse kadalipu läbimisele ka linnaplaneerijate suunamisel arhitektuurikonkursile sattuda.
Isegi kui (pere)arsti ettevõttel on läinud korda võita euroraha abil tervisekeskuse rajamise õigus, võib ta seista silmitsi ülejõu käiva laenukohustusega omaosaluse katmiseks.
Kui aastaid tagasi Eesti ravikindlustussüsteem loodi, siis arvati, et see on ajutine ning elu toob korrektuure, aga tänaseks on olulised küsimused jäänud ikkagi lahendamata.
Vastutuskindlustuse süsteem on vajalik, et arst saaks keskenduda oma põhitööle, saaks ja julgeks vastu võtta raskeid ja riskantseid otsuseid, mis võimaldavad päästa inimese elu, kirjutab perearst, meditsiinidoktor Eero Merilind.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele