Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaravi pole privileeg, vaid igaühe õigus
Juba aastaid vältab haigekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu vägikaikavedu, kumma arvutatud hambaravi hind on õiglane ja kes hoolib paremini inimeste hammaste eest, kirjutab Meeme Mõttus, CityMed hambaarst, taastava hambaravi teaduste magister.
2018. aastal tasus haigekassa 233 000 täiskasvanu hambaravihüvitise eest kokku üle 11 miljoni euro. Aina kasvav hambaarstide külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi.
Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud, ütles eile sotsiaalministeeriumis Eesti Hambaarstide Liidu esindajatega kohtunud tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.