Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaravi pole privileeg, vaid igaühe õigus
Juba aastaid vältab haigekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu vägikaikavedu, kumma arvutatud hambaravi hind on õiglane ja kes hoolib paremini inimeste hammaste eest, kirjutab Meeme Mõttus, CityMed hambaarst, taastava hambaravi teaduste magister.
Hambaarstide poolt kuuleme pidevalt justkui haigekassa takistab patsientide vaba liikumist, seab ebaõiglaseid tingimusi ja arvutab teenuste hindu valesti.
2018. aastal tasus haigekassa 233 000 täiskasvanu hambaravihüvitise eest kokku üle 11 miljoni euro. Aina kasvav hambaarstide külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi.
Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud, ütles eile sotsiaalministeeriumis Eesti Hambaarstide Liidu esindajatega kohtunud tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.