Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti arsti praktilised probleemid
Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt tõi konverentsil Meditsiin 2019 oma ettekandes välja, et praegust töö- ja juhtimiskorraldust tervishoius tuleb muuta, kuna siis saaksid arstid teha tööd, milleks nad on välja õppinud.
Sütt alustas tõdemusest, et Eestis ei ole piisavalt arste. Näiteks haiglates töötavad arstid keskmiselt töökoormusega 1,4, sest muidu ei saaks valveringid kaetud. Samuti on perearstide nimistud liialt suured ning mõnedes piirkondades nimistud koguni ilma arstita.
Seotud lood
Täna allkirjastati järgmise kahe aasta kollektiivlepe tervishoiutöötajate ja tööandjate ning riigi osapoolte vahel, mis hakkab kehtima tuleva aasta 1. aprillist. Kollektiivleppe järgi tõuseb tervishoiutöötajate tunnitasu alammäär keskmiselt 7%.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut moodustas patsiendikindlustuse töörühma, kuhu kuuluvad üheksa huvigrupi esindajad.
Eesti tervishoiusüsteem vajab tarka ja tasakaalustatud juhtimist ning põhjendatud muudatusi. Eriarstiabi, perearstiabi, kiirabi, erakorraline meditsiin on kõik võrdselt olulised ja neid tuleb arendada ühtse tervikuna, ütleb Eesti Arstide Liit oma üldkogu järel avaldatud teates.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste tutvustas konverentsil Meditsiin 2019 sotsiaalministeeriumis väljatöötamisel olevat patsiendikindlustuse seadust (PKS), mis peaks jaanuaris jõudma avalikule kooskõlastusringile.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele