Autismiga seotud maskeerimine tähendab, et inimene õpib oma loomulikke reaktsioone, kehakeelt, hääletooni või suhtlusviisi varjama, et sotsiaalsetes olukordades paremini toime tulla. Selline strateegia võib aidata koolis, tööl ja suhetes hakkama saada, kuid pidev enesekontroll nõuab suurt pingutust ning võib varjata inimese tegelikku abivajadust.
Seekordses „Tervisetarga“ saates toome kuulajani Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja noorukitepsühhiaatri Ove Liis Mahhovi ettekande Meditsiiniuudiste poolt korraldatud Vaimse tervise konverentsilt, kus ta rääkis autismiga seotud maskeerimisest täiskasvanueas. Juttu tuleb sellest, miks autistlik inimene võib hakata oma käitumist teadlikult jälgima ja kohandama, kuidas maskeerimine võib raskendada autismi märkamist ning miks see puudutab eriti sageli naisi ja tüdrukuid.
Dr Mahhov käsitleb ka maskeerimise tagajärgi: kurnatust, ärevust, depressiooni, identiteedisegadust ja tunnet, et teised ei tunne inimest sellisena, nagu ta tegelikult on. Samuti räägib ta, kuidas koolis, tööl ja lähedastes suhetes saab luua keskkonna, kus inimene ei pea kogu aeg pingutama, et näida neurotüüpiline.
Saate toimetas Violetta Riidas.
Pildil Ove Liis Mahhov
Pildi autor Anni Õnneleid
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.