Kuula artiklit

Autor: Meditsiiniuudised • 12. märts 2019

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Glaukoomi on peetud peamiselt vanemate inimeste haiguseks, millest võivad märku anda tasapisi halvenev nägemine, silma valguskartlikkus ja vikerkaarevärvide nägemine. Glaukoomi levinuim vorm, avatud eeskambri nurgaga glaukoom, esineb harva alla 40aastastel inimestel. Oluline haigestumise kasv algab pärast 60. eluaastat.

Glaukoom ei ole nakkav, eelsoodumus sellesse haigusesse haigestuda on kaasasündinud ja haigestumist ei ole võimalik ära hoida.

Haiguse käigus tekkivad muutused on pöördumatud ja võivad kaasa tuua nägemise kaotuse. Seega mängib väga olulist rolli varajane diagnoosimine ja ravi alustamine. Seeläbi on võimalik enamikul patsientidest nägemisvõime säilitada. Ravi võib kesta elu lõpuni.

Mis glaukoomi põhjustab?

Glaukoomi puhul tekkiva nägemisnärvi kahjustuse üheks väga oluliseks riskifaktoriks on silma siserõhu tõus. Silma talitluseks ja kuju säilitamiseks on rõhk silmamuna sees hädavajalik. Silma sees toimub pidev vesivedeliku teke ja äravool. Kui vedeliku tootmine ja väljutamine on tasakaalus, püsib silma siserõhk terves silmas vahemikus 10-21 mmHg (mm elavhõbedasammast).

Silma siserõhu ööpäevane kõikumine on ±4 mmHg. Normaalses vahemikus silmarõhu korral ei teki nägemisnärvi kahjustust. Silma siserõhu tõus ilma nägemisnärvi kahjustuseta ei ole glaukoom, vaid silma tõusnud siserõhk. Siiski võib glaukoom esineda ka täiesti normaalsete silma siserõhu väärtuste juures, sel puhul on tegemist madala rõhu glaukoomiga.

Millised on glaukoomi sümptomid?

Haiguslikuks muutuseks glaukoomi puhul on nägemisnärvi kahjustusest tingitud vaatevälja ahenemine. Haigus algab nähtava nägemisvälja äärealal toimuvate muutustega, kuid terav nägemine püsib kaua muutumatuna. Lahtise nurga glaukoomi puhul on algusfaasis haiguse kulg aeglane ja valutu. Nägemise kadumine vaatevälja äärealadelt on inimesele märkamatu ja kulgeb tihti kaebusteta.

Haiguse olemasolust võivad märku anda järgmised sümptomid: 

- ebamäärane silmavalu, surumistunne

- peavalu kulmu piirkonnas

- nägemise halvenemine 

- vikerkaarevärvide nägemine

- silma valguskartlikkus

Selliste sümptomite esinemisel tuleb kindlasti pöörduda silmaarsti poole.

Kuidas glaukoomi diagnoositakse?

Glaukoomi diagnoosimiseks võib silmaarst kasutada järgmisi uuringuid:

- tonomeetria ehk silmarõhu mõõtmise protseduur,

- oftalmoskoopia, mille käigus uuritakse nägemisnärvi silma sees,

- sarvkesta paksuse mõõtmine ehk pahhümeetria,

- perimeetria ehk vaatevälja uuring, mis näitab nägemisnärvi kahjustusest tingitud varajasi muutusi nägemise vaateväljas,

- gonioskoopia, mille käigus uuritakse vesivedeliku liikumiskanaleid,

- muud täpsustavad uuringud.

Tähtis on teada, et need uuringud ei põhjusta valu.

Kuidas glaukoomi ravitakse?

Ravi eesmärk on säilitada allesjäänud nägemine võimalikult pika aja vältel. Juba kaotatud nägemist taastada ei saa. Glaukoomi ravi seisneb silma siserõhu langetamises. Normaalne silma siserõhk vähendab mehaanilist survet nägemisnärvile ja seeläbi paranevad verevarustus ja ainevahetus. Tänapäevased silmaravimid alandavad silma siserõhku silma sisevedeliku tootmise vähendamise ja silmast väljavoolu parandamise teel. Ravi alustatakse silma siserõhku langetavate silmatilkadega.

Vajadusel kasutatakse laserravi

Kui see ei anna vajalikku langust, kui on vajalik rõhu lisalangus või kahjustus süveneb, on lisaks võimalik kasutada laserravi. Protseduur viiakse läbi paikse tuimestusega ambulatoorselt. Laserravi järel võib silm mõni päev tuigata ja mõõdukalt punetada. Ravi tulemusel saavutatavat rõhulangust hinnatakse 3–4 nädala möödudes. Tavaliselt jätkub ka tilgaravi.

Kui kirjeldatud ravivõtetele vaatamata säilivad väga kõrged silma siserõhu väärtused ja glaukoomist tingitud muutused on laiaulatuslikud, tuleb kasutada kirurgilist ravi. Lühinägevus ja kaugnägevus on glaukoomi puhul olulised riskifaktorid. Ka pärast nägemise korrigeerimist laserprotseduuriga säilib glaukoomi risk. Pidevad prillikandjad peaksid 40. eluaastast glaukoomi suhtes silmaarsti juures kontrollis käima. Teine oluline riskitegur on perekondlik eelsoodumus.

Inimestel, kelle vanematel ja/või veresugulastel on glaukoom, on 4 korda suurem risk haigestuda. Nemadki peavad hoolega silmi kontrollida laskma alates 40ndatest eluaastatest.

Allikad: TÜ Kliinikumi infoleht, haiglateliit.ee

Glaukoominädala läbiviimist toetab Pfizer. PP-XLB-EST-0031

Kuula artiklit

Käimas on glaukoominädal