Mängude kasutegurid tervishoius

Tänapäeval on saadaval suur hulk erinevaid mänge – alates traditsioonilistest lauamängudest kuni veebimängude (nt Eesti loto ) ja kõrgetasemeliste VR-rakendusteni. Tehnoloogia areng on võimaldanud arendada mänge, mis mitte ainult ei paku meelelahutust, vaid edendavad ka füüsilist ja vaimset tervist. Need muutuvad tervishoius üha olulisemaks.

Kuidas saavad mängud kaasa aidata tervise parandamisele? Ning kas neid kasutatakse tervishoiuasutustes? Uuringud näitavad, et VR-mängud ja interaktiivsed arvutimängud võivad olla täiendavad abivahendid insuldijärgses rehabilitatsioonis, millel on dokumenteeritud mõju motoorsele funktsioonile, tasakaalule ja patsiendi motivatsioonile.

Sellest osast saad rohkem teavet selle kohta, millist kasu pakuvad erinevad mängud tervisele. Paljuski on see tingitud digitaliseerimisest, mis võimaldab optimeerida kõiki tervishoiuteenuseid – mängud, mida varem kasutati ainult meelelahutuseks, avaldavad nüüd tervisele positiivset mõju.

Tervisele kasulikud mängud arendavad selliseid oskusi nagu strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamine. Taolised mängud pakuvad vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset kasu ning on tõhusad ka teraapias ja rehabilitatsioonis.

Vaimsed eelised hõlmavad näiteks kognitiivsete võimete, keskendumis- ja tähelepanuvõime paranemist. Sotsiaalsed kasutegurid on seotud kogukonnatunde ja sotsiaalse tugivõrgustiku loomisega, eriti nende inimeste seas, kes tunnevad end isoleerituna. Emotsionaalne kasu võib olla enesekindluse tõus keeruliste ülesannete lahendamise kaudu. Need on vaid mõned näited erinevate võrgumängude tervisekasudest, olgu need siis arvutis, mobiiltelefonis või tahvelarvutis.

Teatud mänge kasutatakse rehabilitatsioonis ja teraapias, eriti psühhoteraapias ja kognitiivses rehabilitatsioonis, näiteks aju treenimiseks pärast insulti või tähelepanuhäirete ja autismi korral. VR-mängud (virtuaalreaalsus) võivad parandada õnnetusse sattunud inimeste motoorseid oskusi, tasakaalu, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust. Taolised mängud võivad aga aidata ka psühholoogiliste häirete, näiteks posttraumaatilise stressihäire, erinevate foobiate või sotsiaalse ärevuse korral. Need võimaldavad taasluua olukordi, mida inimene peab stressirohkeks ja traumaatiliseks – kontrollitud keskkonnas.

Samuti leidub mänge, mis toetavad aju treenimist ja mida saab kasutada taastusraviks pärast insulti või traumaatilist ajukahjustust, aga ka dementsuse, tähelepanuhäirete või spetsiifiliste õpiraskuste puhul. Taolised mängud on kasulikud, sest need treenivad mälu, tähelepanu, kõnet ja probleemide lahendamise oskust ning neid saab kohandada vastavalt mängija individuaalsele tasemele. Eeltoodud näited on vaid väike valik paljudest mängutüüpidest, mis toovad tervisele märkimisväärset kasu.