Kuidas erakliinikud kasvuperioodil rahavoogu juhivad?

Uue spetsialisti palk, täiendavad ruumid, meditsiiniseadmed, tarkvara, kindlustus ja turundus nõuavad raha kohe. Patsientidelt, ettevõtetelt, kindlustusandjatelt või koostööpartneritelt laekuvad maksed aga erineva graafiku alusel. Seetõttu võib ka kasumlik ja suure nõudlusega kliinik sattuda olukorda, kus igapäevaste kulude katmiseks napib ajutiselt vaba raha.

Kasvuperioodil ei piisa üksnes tulude ja kasumi jälgimisest. Erakliinik peab teadma, millal raha tegelikult laekub, millal tuleb tasuda suuremad arved ning kui suur puhver on vajalik ootamatute kulude katmiseks.

Kasumiaruanne võib näidata, et kliiniku majandustulemused paranevad, kuid ettevõtte pangakonto võib samal ajal väheneda. Seda põhjustab enamasti tulude ja kulude erinev ajastus.

Enne ametikoha loomist tasub hinnata, kui palju lisavastuvõtte on vaja töötaja kogukulu katmiseks. Arvesse tuleb võtta lisaks brutopalgale tööjõumakse, puhkusi, koolitusi, töövahendeid, kabineti kasutust ja administratiivset tuge.

Kasvu algfaasis võib olla mõistlik suurendada töökoormust järk-järgult. Näiteks alustab spetsialist mõne vastuvõtupäevaga nädalas ning koormus kasvab koos nõudlusega. See vähendab rahavooga seotud riski, kuid eeldab paindlikku kokkulepet ja realistlikku töökorraldust.

Samas ei tohiks kulude kokkuhoid viia olemasoleva personali ülekoormamiseni. Kui vastuvõtuajad venivad, administratiivsed ülesanded kuhjuvad või töötajad lahkuvad, võib liiga agressiivne kasv hakata mõjutama nii teenuse kvaliteeti kui ka kliiniku mainet.

Meditsiiniseadmed võivad moodustada olulise osa erakliiniku kasvukuludest. Seadme hind üksi ei näita siiski selle tegelikku majanduslikku mõju.

Arvutusse tuleb lisada paigaldamine, töötajate väljaõpe, tarkvara, hooldus, kalibreerimine, kulumaterjalid, kindlustus ja võimalikud remondid. Samuti tuleb hinnata, kui palju tasulisi protseduure või uuringuid on vaja kuus, et investeering ennast ära tasuks.

Näiteks võib uus diagnostikaseade võimaldada pakkuda suurema marginaaliga teenust, kuid selle kasutusmäär võib esimestel kuudel jääda madalaks. Sellisel juhul tekivad seadmega seotud kulud varem kui planeeritud tulu.

Ostu, liisingu ja muu finantseerimislahenduse võrdlemisel tuleks arvestada kogukulu, mitte ainult kuumakset. Madalam kuumakse võib tähendada pikemat kohustust ja suuremat lõppkulu. Samuti on oluline hinnata, kui kiiresti võib tehnoloogia vananeda ning kas kliinik soovib seadet kasutada kogu selle majandusliku eluea jooksul.

Tervishoiuteenuse osutamine erineb tavalisest teenusettevõtlusest selle poolest, et tegevuskoht, personal, seadmed ja infosüsteemid peavad vastama valdkonna nõuetele.

Terviseameti kohaselt annab tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba õiguse pakkuda loal märgitud teenuseid konkreetses tegevuskohas. Enne tegevusloa taotlemist peab teenuseosutajal olema sõlmitud ka Tervise Infosüsteemiga liidestumise leping. Lisaks kehtib tervishoiuteenuse osutajatele kohustusliku vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse nõue.

Uue kabineti või tegevuskoha avamisel ei tohiks seega arvestada ainult remondi ja sisustusega. Eelarvesse võivad lisanduda tegevusloa, infosüsteemide, andmekaitse, kindlustuse, kvaliteedijuhtimise ja nõuetele vastavuse kulud.

Rahavooprognoosis tuleks sellised väljaminekud siduda nende tegeliku tasumise ajaga. Mõni kulu tekib enne teenuse avamist, samas kui teenusest saadav tulu hakkab laekuma alles pärast tegevuse käivitamist.

Kliiniku rahaline puhver peab olema piisav töötasude, maksude, tarnijate arvete ja muude püsikulude katmiseks ka juhul, kui osa laekumisi hilineb või patsientide arv jääb prognoositust väiksemaks.

Sobiv puhvri suurus sõltub kliiniku kulustruktuurist. Suure püsikulude osakaaluga ettevõte vajab üldjuhul rohkem reservi kui kliinik, mille kulud muutuvad koos vastuvõttude arvuga. Arvesse tuleb võtta ka hooajalisust, personali puhkusi, seadmete remondiriski ja suuremate maksjate maksetähtaegu.

Kui ettevõtte enda reservist ei piisa ajutise rahavajaduse katmiseks, võib üheks võimaluseks olla käibekapitali rahastamine. Seda ei tohiks kasutada püsivalt kahjumliku tegevuse varjamiseks. Rahastamine on mõistlik eelkõige siis, kui kliinikul on selge ülevaade tulevastest laekumistest ja realistlik plaan kohustuse tagasimaksmiseks.

Enne lepingu sõlmimist tuleb võrrelda intressi, lepingutasu, tagatisi, maksegraafikut ja kogukulu. Samuti peab ettevõte kontrollima, kas maksed jäävad jõukohaseks ka juhul, kui kavandatud kasv toimub oodatust aeglasemalt.

Rahavoo parandamine ei nõua alati täiendavat finantseerimist. Mõnikord piisab sellest, kui kliinik muudab arvelduse ja laekumiste jälgimise süsteemsemaks.

Arved tuleks väljastada võimalikult kiiresti pärast teenuse osutamist. Ettevõtete, kindlustusandjate ja teiste lepingupartnerite maksetähtajad tuleb sisestada rahavooprognoosi nende tegeliku maksekäitumise järgi. Hilinenud arvetele peab järgnema kindel ja professionaalne meeldetuletusprotsess.

Kuluka protseduuri või personaalselt tellitava meditsiiniseadme puhul võib olla põhjendatud ettemaks. Patsientidele peab seejuures olema selgelt arusaadav, mida makse sisaldab ning millised on aja muutmise või teenusest loobumise tingimused.

Samuti tasub jälgida tühistatud ja külastamata vastuvõttude osakaalu. Täitmata aeg tähendab kliinikule kaotatud tulu, kuigi töötaja ja ruumi kulud jäävad alles. Meeldetuletused, läbipaistvad tühistamistingimused ja ootenimekirja kasutamine võivad parandada nii töökorraldust kui ka rahavoogu.

Enne uue tegevuskoha, teenuse või suure seadme käivitamist tuleks koostada vähemalt kolm prognoosi. Esimene põhineb oodatud patsiendimahul, teine arvestab aeglasema kasvuga ning kolmas võimaliku häirega, näiteks seadme remondi, spetsialisti pikema puudumise või olulise laekumise hilinemisega.

Kui ettevõte suudab oma kohustusi täita ainult kõige optimistlikuma prognoosi korral, on investeering tõenäoliselt liiga riskantne. Võimalik, et projekti tuleks käivitada väiksemas mahus, jagada investeering etappideks või valida paindlikum rahastamisviis.

Erinevate ettevõtete finantseerimisvõimalusi saab kõrvutada näiteks Altero finantsvõrdlusplatvormil, kuid otsus peab alati lähtuma kliiniku tegelikust rahavoost, teenuste nõudlusest ja tagasimaksevõimest.

Erakliiniku jätkusuutlik kasv ei tähenda võimalikult kiiret laienemist. Edukam on kasv, mille puhul suureneb teenuste maht, kuid ettevõttele jääb samal ajal piisav rahaline puhver kvaliteetse ravi, töötajate heaolu ja igapäevase töökindluse tagamiseks.