• 25.01.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Generaatoriost tõi haiglale kriitikat

Viimase suure tormi ajal kaheks tunniks elektrita jäänud Viljandi haigla ostis 3- ja 5-kilovatise elektrigeneraatori, mida kommenteerijad nimetavad kõigest matkavarustuseks.
Viimase suure tormi ajal kaheks tunniks elektrita jäänud Viljandihaigla ostis 3- ja 5-kilovatise elektrigeneraatori, midakommenteerijad nimetavad kõigest matkavarustuseks.<br /><br />Kaks väikest generaatorit läksid haiglale maksma 30 000 krooni.Osade inimeste arvates on see raisatud raha ning tulnuks kohevõimsama generaatori ostuks ja varusüsteemi korrastamiseksvalmistuda.<br /><br />Reedeses Sakalas imestas OÜ Toru-Jüri juhataja Tõnis Tõnisalu, mikssuur haigla ostis talunikule kohased aparaadid ning kuidas haiglalei ole veevarustust elektrikatkestuse puhuks, kuigi aasta tagasilasi haigla veepumpla rekonstrueerida nõudega, et pumbad töötaksidka elektrikatkestuse ajal. “Mida siis kalli raha eest õigupoolesteelmisel aastal osteti?” küsis Tõnisalu, kelle firma pakkuminetoona tagasi lükati (osteti generaatori ühenduse valmidusegarõhutõsteseade ja pumbad, mis olid 175 219 krooni odavamad Tõnisalufirma pakkumisest).<br /><br />Elektrikatkestusteks on Viljandi haiglal 1980ndatest aastatestpärit 100-kilovatine generaator, kuid selle lülitamiseks kulubvähemalt 30–40 minutit, puhkepäevadel rohkem, kuni vastav inimenetulla jõuab. Kui haigla peamaja jäi 9. jaanuari hommikul kahekstunniks elektrita, siis Jämejala psühhiaatriakompleks (v.asundraviosakond, kus on varugeneraator) sai elektri tagasiõhtuks.<br /><br /><b>Uus süsteem küsib miljoneid</b><br />Haigla tehnika- ja hanketeenistuse juhi Toivo Tago sõnul lähebkorraliku reservtoitesüsteemi väljaehitamine maksma vähemalt 1,5miljonit krooni. Täpse hinna saab teada reservtoitesüsteemiprojektist, mille tegemiseks Tago hinnapäringud juba väljasaatis.<br /><br />Tago tunnistas, et on lugenud kommentaare internetist, kuid eiarva, et väiksed generaatorid oli rumal ost. “Need olidki mõeldudhädapäraseks lahenduseks. Saame neid edaspidi kasutada väiksematemajade juures,” ütles ta.<br /><br />Viljandi haigla on taotlenud uue generaatori ostuks raha alates1995. aastast. Tago näitas kollast kiirköitjat, kuhu on kogutudkümneid kirju sel teemal. Ikka on sotsiaalministeerium põhjendanudkeeldumist pingelise eelarvega. Ei ole mõjunud seegi, etmaavalitsus haigla taotlust toetab.<br /><br />Kolm aastat tagasi jäi Viljandi haigla elektrita 17 minutiks. Kakspooleli olnud operatsiooni saadi lõpetada tänu akudele, millegaelektriinstrumendid töötavad.<br /><br />Tollal Viljandi haiglat juhtinud Viktor Sarapuu mäletab, kuidas tavõitles uue generaatori ostu eest. Nüüd juhib Sarapuu Kuressaarehaiglat, kus on 75 kW diiselgeneraator, mis toodab isegi veidirohkem elektrit kui haigla vajab. Tormi ajal oli valve väljas, agaõnneks ei läinud Kuressaares seekord tagavarasüsteemi vaja.“Saaremaal on elektrivarustus paika pandud enne mind,” ütlesSarapuu. “Siin on selle peale väga tõsiselt mõeldud ja selle eesttänu minu eelkäijatele.”<br /><br />Põhja-Eesti regionaalhaigla kommunikatsioonidirektor KristjanHamburg ütles, et Mustamäe ravikorpuse kaks 500 kWdiiselgeneraatorit on tema kabinetiaknast näha. Need osteti 1999.aastal ja kumbki maksis 1,3 mln kr.<br /><br />Senikaua, kuni Eesti Energia pakutava elektri pinge kõigub, kunikestavad katkestused ning haigla saab elektrit ühest alajaamast, ongeneraatorid hädavajalikud, selgitas Hamburg.<br /><br /><b>Elekter tuleb mitmest jaamast</b><br />Osadel regionaalhaigla majadel, näiteks onkoloogiakeskusel japsühhiaatriakliinikul, on toide kahest või kolmestalajaamast.<br /><br />Pärnu haigla uus, Ristiku tänava hoone on varustatud samutikahepoolse toitega. Haigla koguvõimsus on 1100 kW. Kui juhtub, etkatkeb mõlemapoolne toide, siis lülitub 4–7 sekundi jooksulautomaatselt tööle varugeneraator võimsusega 300 kW, selgitas Pärnuhaigla haldusteenistuse tehnikaosakonna juhataja ArneTikerpe.<br /><br />Ida-Viru keskhaigla juhataja Tarmo Bakler ütles, et eluliselttähtsamate ruumide jaoks on neil UPSid. Kui vaja, vaatame selaastal elektrisüsteemi üle,” sõnas Bakler.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele