Ainult tellijatele

Autor: Egle Raadik-Gonchev • 17. märts 2008

Ainult tellijatele

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhja-Eesti haiglates tekib ühe voodikoha sadu kordi vähem ohtlikke jäätmeid kui Tartu Ülikooli Kliinikumis

Erinevus tuleneb peenest august seaduses- mis lubab inimesteravimisel tekkinud jäätmeid üsna vabalt liigitada kasnakkusohtlikeks või mitte.<br />Tallinn on võtnud suuna- et jäätmete nakkusohtlikkus otsustataksepatsiendi diagnoosi põhjal- Tartu aga lähtub ettevaatusepõhimõttest- et igasugused inimeste kehavedelikega kokkupuutunudjäätmed on potentsiaalselt nakkusohtlikud. See on TÜ Kliinikumidesinfektsioonijuhi Tiina Tederi sõnul viinud olukorrani- kushaiglate suurusi arvestades on vahed anomaalselt suured.<br />Jäätmekäitluse aruanded räägivad enda eest: kui Põhja-EestiRegionaalhaiglas (PERH) tekib ühe voodikoha kohta aastas 3-9 kgohtlikke jäätmeid- siis kliinikumis 42 korda rohkem - 163 kg.<br />“Haiglate jäätmehulkade suur vahe on ebareaalne-” kommenteerisTartu ja Tallinna erinevusi Tallinna abilinnapea Merike Martinson.“Õige on- et nakkushaige kehavedelike ja verega kokkupuutunudmaterjalid tuleb eraldi kokku koguda ja pakendada - nii teevad kaTallinna haiglad. Kuid kõik kehavedelikud ei ole siiskinakkusohtlikud. Siit ka suur hulkade erinevus-” selgitas ta.