Kui tundlik teema jõuab meediasse

Rahulolu tervishoiuteenusega sõltub sageli töötajatesuhtlemisoskusest ja empaatiavõimest- kuna patsient ei oskareeglina hinnata raviotsuste pädevust- küll aga tema suhtes ülesnäidatud hoolitsust.<br />Kui konfliktne juhtum on juba aset leidnud- tuleb organisatsioonisees kõigi asjaosalistega juhtunu läbi arutada ning tehajäreldused. Sisemise analüüsi tulemusel peab kindlasti langetamaotsuseid ning neid ka oma töötajatele selgitama.<br />Sama oluline on loo avalikkuse ette toonud patsiendi eesvabandamine ning talle vähemalt tagantjärele selgituste andmine.Nii antud patsiendi kui ka paljude meediatarbijate silmiskahandavad sellised juhtumid haigla ning kogu tervishoiusüsteemiusaldusväärsust- seetõttu tuleb anda ka avalikke kommentaare.<br />Ei tohi unustada- et haigla ei anna kommentaare meediaväljaannetejaoks- vaid endistele- praegustele ja tulevastele patsientidele-kelle silmis on usaldust vaja taastada. Vaikimine annab kommentaarejagavate osapoolte kõrval märgi salatsemisest ning loosummutamispüüdest. Sama efekti loob iga muu vaikimisettekääne:vastutava ametiisiku lähetus- koolitus- puhkus vms. Kommentaarigaon aga võimalik probleemi lokaliseerida- hoides seda laienemastkogu asutusele.<br />Igal juhul ei tohi pärast kriitilise juhtumi avalikuks tulekutminna haigla juhtkonna sõnad ja teod vastuollu- sest see vähendabusaldusväärsust veelgi nii organisatsiooni sees kui ka avalikkusesilmis.<br />Isikliku negatiivse kogemuse avalikustanud patsient eeldab- ethaigla võtab olukorra parandamiseks midagi ette. Patsient ei tahaüldjuhul arsti vallandamist- vaid teadmist- et ta ei ole omadelikaatse looga ilmaasjata avalikkuse ette tulnud.<br />Seepärast ei aita loo lahendamisel enam ainult sõnadest- vaidhaigla juhtkond peab vastu võtma otsuseid. Otsus võib olla kanäiteks suhtlemiskoolitus töötajatele- mis töötabsuhtlemisprobleemide ennetamiseks karistamisest paremini.