Ainult tellijatele
14. aprill 2008
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Haiglanakkus levib käte kaudu

Kristi Tael, Tartu Ülikooli Kliinikum

On paradoks- et keeruliste probleemidega haigete ravimisegasuureneb immuunpuudulikkusega isikute hulk.<br />TÜ Kliinikumi nakkushaiguste eriala vanemarst-õppejõud MattiMaimets rõhutab muiates- et haigla on väga eriline asutus: see onkoht- kus kohtuvad kõige erinevamad mikroobide populatsioonid kõigeerinevama immuunstaatusega patsientidega.<br />Kliinikumis loodi juba enam kui viis aastat tagasiinfektsioonikontrolli teenistus- mille  eesmärk ja ülesanne ontegeleda probleemide ennetamisega.<br />Matti Maimetsa sõnul- kes on ühtlasi ka infektsioonikontrolliteenistuse eestvedaja ja juht- tegeletakse infektsioonidejälgimisega ning saadud info analüüsimise järel juba ennetavategevuse planeerimisega.<br />Eelmisel sügisel algatas teenistus ülekliinikulise kampaania “Käedpuhtaks!”- millesse haarati mitte ainult meditsiinitöötajad- vaidka patsiendid ja nende külastajad. Eesmärgiks ikkahospitaalinfektsioonide ennetamine. Teenistus jälgib ning hindabantibiootikumide kasutamist kliinikumis- et ei areneks välja uusiresistentseid bakterite tüvesid. Tema sõnul on teenistuse töötulemusel vähenenud näiteks ventilaatorpneumooniate hulk ligi kolmkorda.<br />Haiglanakkuste ülekandeteid on mitmeid- kuid kõige sagedasem neiston mikroorganismide ülekanne tervishoitöötaja käte vahendu-sel.Käte hügieen ongi kõige tähtsam infektsioonide vältimisemeetod.<br />Ida-Tallinna Keskhaigla vastutava infektsioonikontrolli õe ElleEnde sõnul on põrandate desinfitseerimisest olulisem kontaktpindadesagedasem puhastamine ja käte põhjalik  pesemine. Ende viitaska uurimusele- mille järgi tervishoiutöötajad ei teadvusta isiklikuhügieeni tähtsust haiglanakkuste ennetamisel.<br />Uuringu andmetel teadis ainult 35% vastanutest- et kunstküünedsoodustavad kontaminatsiooni gram-negatiivsete bakteritega. Kõigest40%  teadis sõrmuste- 61% kunstküünte ja 48% pikkade küünteseost haiglanakkuste ülekandmisel.<br />Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogiaosakonna peaspetsialistiLinda Jõgi sõnul maadlevad kõik Euroopa riigid praegu raskeküsimusega- kuidas kõige tõhusamalt haiglanakkuse järelevalvetteostada. “Võrdlevaid andmeid on väga raske koguda-” nentis Jõgi.<br />“Haiglanakkustõrje standardid” anti sotsiaalministeeriumis välja2000. aastal ja vastavalt ministeeriumi määrusele nr 117 on kõigisEesti haiglates haiglanakkustõrje meeskond- kes kontrollibhaiglanakkusstandardite järgimist ja teavitabtervisekaitseinspektsiooni haiglanakkustest.<br />“Kõigil haiglatel on olemas oma süsteem- aga andmed- millega saaksühte haiglat teisega võrrelda- meil veel pole-” sõnas Jõgi.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708