27. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

<strong>Katrin Gross-Paju<br />Lääne-Tallinna Keskhaigla</strong>

<br />Paljude neuroloogiliste haiguste korral on probleemiksprogresseeruv nõrkus- mis haarab ka hingamislihaseid. Sellisedhaigusted on näiteks progresseeruvad lihashaigused ja närvirakkudehaigused.<br /><strong>Lahendus on olemas</strong><br />Aastaid polnud sellele olukorrale lahendust ninghingamispuudulikkuse teke tähendas nii arstide kui ka haigustpõdevate patsientide jaoks jõudmist haiguse lõppstaadiumisse.<br />Tänapäeval enim kasutatud mitteinvasiivne kopsude ventilatsioontähendab seda- et kasutatakse küll positiivse rõhuga töötavathingamisaparaati- kuid õhk jõuab inimeseni läbi nina- või näomaski-mitte läbi intubatsioonitoru või trahheostoomia kanüüli.<br />Neuroloogiliste haiguste puhul kasutatakse mitte-invasiivseksventilatsiooniks (MIV)  nn bilevel ehk kahe erineva positiivserõhuga töötavat hingamisaparaati. See tähendab- et aparaat hoiabvaheldumisi kõrgemat (sissehingamisel) ja madalamat(väljahingamisel) positiivset rõhku.<br />Neuroloogiliste haiguste korral seisneb mitteinvasiivseventilatsiooni efekt selles- et pidevat positiivset rõhku tekitavaparaat parandab oluliselt kõikide alveoolide ventilatsiooni jasellega koos ka gaasivahetust.<br />Kuna neuroloogiliste haiguste puhul pole probleemiks mitte kopsukoekahjustus- vaid mehaaniline lihasnõrkus-  siis pole vajalikmitte lisahapnik- vaid  lisajõud- mis viib tavalise toaõhu kanendesse alveoolidesse- mis pindmise hingamise korral hingamises eiosale.<br /><strong>Aparaat on väike ja mugav</strong><br />Tänapäevased hingamisaparaadid on väikesed- elegantsed ja vägakasutajasõbralikud. Õhu jõudmine hingamisteedesse tagatakse näo-või ninamaskiga.<br />Praktikas algab aparaadi kasutamise soovitamine näidustusteanalüüsist. Terve rea progresseeruvate haiguste korral vajavadinimesed pidevat hingamisfunktsiooni jälgimist- et õigel ajaldiagnoosida hingamispuudulikkust ja aegsasti soovitadaMIV-aparaate.<br />Selleks küsitletakse patsienti hingamispuudulikkuse nähtude kohta -hommikused peavalud- väsimus- uimasus. Vaadeldakse- kuidas inimenehingab - kui kiiresti- kas pindmiselt- kui palju kasutababilihaseid.<br />Seejärel hinnatakse hingamisfunktsiooni spiro­meet­riliselt- millekäigus uuritakse sisse- ja väljahingatava õhu mahtu jakiirust.<br /><strong>Katsetatakse une ajal</strong><br />Registreeritakse õhuhulk (liitrites)- mida uuritav suudab väljahingata esimesel sekundil- forsseeritud vitaalkapatsiteeti(liitrites)- väljahingamise tippvoolu väljahingamise algfaasis-köhatõuke tugevust. Mõõdetakse rindkere liikuvust sentimeetritesmaksimaalse sisse- ja väljahingamise ajal. Monitooritaksemitteinvasiivselt öö jooksul veregaase ja määratakse varahommikulveregaaside näidud vereproovis.<br />Kui inimesel esineb hingamispuudulikkus- siis soovitatakse kodusekskasutamiseks MIV-aparaati. Selleks valitakse konkreetselepatsiendile sobiv mask. Seejärel programmeeritakse aparaatvastavalt inimese vajadustele ja taluvusele. Kuna neuroloogilistehaigustega patsientidel tekib  hingamispuudulikkus magamiseajal- siis katsetatakse aparaati patsientide une ajal. Seejärelprogrammeeritakse aparaat  vastavalt iga inimese vajadustelening inimene saab talle programmeeritud aparaadi koju. Kodusesolukorras piisab- kui asetada näole mask ning ühe nupulevajatusegahakkab hingamisaparaat tööle.<br />Efektiivseks loetakse MIV-aparaadi kasutamist alates neljasttunnist ööpäevas.