Selliseid patsiente on iga aastaga üha rohkem. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakond on olukorra lahendanud nii, et patsiente võtab esmalt vastu oranžis fliisis triaažiõde.“Kui me selle koha ära kaotame- siis töö jääb seisma,” rõhutas keskuse ülemarst-juhataja Vassili Novak õe olulisust.Just triaažiõde on see, kes selekteerib esmajärjekorras abi vajavad patsiendid neist, kellega kannatab kauem oodata.Novakile teeb muret see, et eriala on nii noor, kohaspetsiifiline ja ametlik koolitus triaažiõdedele puudub. Esiteks tuleb tema sõnul reeglid välja töötada, need kinnitada ja massiivne koolitus läbi viia - alles siis hakkab see täie jõuga tööle.Kogenud õdesid napibPõhja-Eesti Regionaalhaigla EMO keskust külastab ööpäevas keskmiselt 185 patsienti.“Arst on kõrgelt makstud, defitsiitne ega jõua kõiki teenindada,” põhjendas Novak, miks kõigis ülekoormatud EMOdes triaažiõde järjest aktuaalsemaks muutub.Kui korraga tuleb sisse viis kõhuvaluga inimest, siis tekib küsimus, kes jagab ära, kui kiire on kiire. “Võime tavalises järjekorras võtta, aga kui viimane oligi peritoniit?“ tõi Novak näite.Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas on ainult üks triaažiõde, kelle valve algab hommikul kell 8 ja kestab 12 tundi.“Ülejäänud ajal on esimene inimene registraator, kes patsiendiga kokku puutub,” ütles osakonnajuhataja Helve Breiberg.Ideaalis töötaks triaažiõde ööpäev läbi, aga probleemiks on Breibergi sõnul saanud kogenud õdede nappus. Tihti satub triaažiõde patsientide või tema lähedaste psühholoogilise rünnaku objektiks ja tal ei ole selles ametis sugugi lihtne olla.