Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on arstide
puuduse leevendamine, andes arstiõppe viimaste kursuste üliõpilastele õiguse
töötada abiarstina eriarsti juhendamisel ja vastutusel.

Riik peab tagama inimestele kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse, mille aluseks on piisava hulga tervishoiutöötajate olemasolu. Ilma selleta ei ole võimalik pakkuda kõrgetasemelist ja õigeaegset arstiabi. Praegu seisame silmitsi üha kasvava meditsiinipersonali puudusega. Oleme situatsioonis, kus paljud meedikud teevad ületunnitööd, mis läheb omakorda vastuollu töö- ja puhkeaja seadusega. Uuringute tulemused näitavad, et kui kõik tervishoiutöötajad töötaksid ainult ühel ametikohal ning kõik olemasolevad töökohad säiliksid, jääks tervishoiusektoris täitmata ligikaudu 8000 töökohta.

Arstid siirduvad raja taha ja pensionile
Piiride avanemise ja tööjõu vaba liikumise tõttu Euroopa Liidus on hulk arste läinud tööle teistesse riikidesse. 2007. aastal vormistati tervishoiutöötajate vaba liikumist võimaldav tõend 182 tervishoiutöötajale, sealhulgas 46 arstile, 40 hambaarstile, 93 õele ja 3 ämmaemandale. On selge, et meedikute välismaalt tagasitoomiseks on tarvis viia siinsed palgad naabermaade ja ülejäänud Euroopaga sarnasele tasemele ning pakkuda muid kodumaale ja tervishoiusektorisse tagasitulekuks motivatsiooni tõstvaid lahendusi. Samas võib küll märkida, et tänu viimaste aastate suhteliselt kiirele palgatõusule tervishoiusektoris on vähenenud motivatsioon siirduda tööle välismaale. Töötavatest arstidest on ligi 10% pensioniealised, peaaegu iga viies on üle 50 aasta vana. See tähendab, et oluline osa neist, kes praegu pakuvad tervishoiuteenust, siirduvad lähiaastatel pensionile ning jätavad ametikohad vakantseks.
Uuringud näitavad, et eriti suur probleem on see just arstide puhul, sest nende juurdekasv ei suuda asendada vananemise tõttu tööturult lahkujaid. Vanemate arstide peatse lahkumise kompenseerimiseks ei ole praegu piisavalt noori ametikaaslasi. Ka eriarstiabi järjekordade pikkusi ei mõjuta viimasel ajal enam niivõrd raha, kuivõrd just tervishoiutöötajate puudus.
Suuresti on arstide põuda soodustanud koolitustellimuste vähendamine 1990. aastatel. Tollal arvati, et Eestis on meedikuid liiga palju, ja seetõttu otsustati vähendada arstiüliõpilaste vastuvõttu kolmandikuni 1980. aastate tasemest. Selle tagajärjel on arstide vanuseline koosseis muutunud ja üksnes praeguse taseme koolitustellimuse abil ei ole lähiajal võimalik vananemisest tulenevat puudujääki korvata. Viimastel aastatel on küll riiklikku koolitustellimust arstidele tublisti suurendatud, kuid see leevendab arstide puudust alles mitme-mitme aasta pärast, kuna arstikoolitus koos residentuuriga on väga pikk protsess. Enamikul erialadel on vajadus suurem kui Tartu ülikooli arstiteaduskonna vastava eriala oodatav residentuuri lõpetajate arv ning mitmel erialal on erinevus lausa kordades: anestesioloogias, neuroloogias, ortopeedias, sisehaigustes, üldkirurgias, radioloogias jne.

Võimalus leida töökoht juba tudengieas
Riik peab koolitama vajaliku arvu meditsiinipersonali, kuid samas tagama ka selle väga kalli ressursi efektiivse kasutamise. Hiljuti viidi sisse regulatsioon, mille kohaselt võib kolmanda kursuse tervisehoiutöötajaks õppiv üliõpilane töötada õena vanema õe vastutusel ja juhendamisel. Selle eelnõuga viiakse samasugune kord sisse arstiõppe viimaste kursuste üliõpilaste puhul, andes neile õiguse töötada abiarstina eriarsti juhendamisel ja vastutusel. Sellega on neile isikutele antud võimalus juba ülikoolis õppides leida töökoht ning arendada praktilisi, arsti igapäevatöös vajaminevaid oskusi ja teadmisi, leevendades sellega ühtlasi ka eriarstide töökoormust. Samas soodustab kavandatav muudatus üliõpilastel töö leidmist ja tööle jäämist ka ühte kindlasse haiglasse ja sealhulgas kindlasti maakonnakeskuste haiglatesse.
On selge, et ainuüksi selle eelnõuga ei lahendata arstide puudust, kuid näeme seda olulise võimalusena vähendada lähiaastatel meedikute töökoormust. Ka käesoleval ajal ei ole keelatud praktikantide rakendamine eriarsti juhendamisel ja vastutusel. Kuna aga puuduvad selged seaduslikud alused, ka praktikandi volituste ulatuse määratlus, rakendatakse praktikante eri haiglates erisugusel määral ja erisugustel alustel.
Aruteludesse seaduseelnõu üle sotsiaalkomisjonis kaasati ka arstide liit ja haiglate liit, kes põhimõtteliselt eelnõu toetasid.