Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti keele oskust nõutakse ka meditsiinitöötajalt
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst
Andres Ellamaa, sõnul ei ole eesti noorte seas õena töötamine nii populaarne
nagu mitte-eestlaste seas. Seega ei oska paljud meditsiinitöötajad, eriti
hooldajad, kes iga päev haigetega kokku puutuvad, tihtilugu eesti keelt.
Niisiis leiti parem lahendus: õdedele, kes eesti keelt piisavalt ei räägi, tehakse keelekursused. 78 töötajal on juba tunnistus käes. 61 neist läbisid alg- ehk A1-taseme. Keeleseaduse järgi tähendab see: "...mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama", kirjutas SL Õhtuleht.
Seotud lood
Viie aasta jooksul on keeleinspektsioon
kontrollinud enamikku Eesti haiglatest: Ida-Tallinna Keskhaiglat, Lääne Tallinna
Keskhaiglat, Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Kohtla-Järve haiglat, Puru haiglat ja
Valga haiglat.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele