Peaproviisor: Kui apteek ei ole tervishoiuasutus, mis ta siis on?

Ravimimüük internetiapteekides on tänaseks juba käivitunud näiteks farma24 näol, mis on veebipõhist ravimimüüki teinud juba viimased paar aastat. Retsepti- ja käsimüügiravimeid veebiapteegis aga müüa ei saa, sest Eesti seadused seda ei luba.

Sotsiaalministeeriumi ametnike suutmatuse tõttu muuta ravimite piirhindu reguleerivat määrust kauplevad paljud apteegid kahjumiga ning silme ees terendab pankrot.

Miks peaks inimene ostma hambaharja kaubakeskusega sama katuse all olevast apteegist 50 krooniga, kui sama hambahari maksab paar sammu kõrval asuvas poes 30 krooni? Apteek müüb erialaspetsialisti nõuannet, mida kaubakeskusest ei saa, põhjendavad apteegid.

Kuni 2005.a lõpuni võis Eesti linnades uusi apteeke avada sõltumata ümbruskonna elanikkonna arvust ja konkurentide lähedusest. Alates 1. jaanuarist 2006 ei tohi uut apteeki avada linnades, kui seal on vähem kui 3000 inimest ühe apteegi kohta ning maal, kui 1 km raadiuses juba on apteek. Seaduseparanduse esitajad lootsid, et kui linna ei saa teha, siis tehakse uus apteek maale, aga ka jätkusuutlike ning majandamisvõimeliste apteekide olemasolu tagamise lootuses.

Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.