Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunstlike viljastamiste hulk üha suureneb
Eelmisel aastal jäi Eesti kliinikutel
kasutamata 15 miljonit krooni riigi toetust viljatusraviks. Sellele
vaatamata on katseklaasilaste hulk kasvamas.
Seotud lood
Ülemaailmse raporti põhjal kasutatakse
kunstlikku viljastamist üha enam, kuid suurimaks probleemiks on siiani mitme
embrüo siirdamisega seotud probleemid.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna
juhataja, staažikas tohter ja haiglajuht doktor Peeter Mardna sõnul toetaks
lastetusmaks neid lapsi, kes on juba sündinud.
Sotsiaalministeeriumi
kooskõlastusringile saadetud eelnõust selgub, et 2008. aastaks arvestatakse
vähemalt 1000 kehavälist viljastamist saava patsiendiga.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele