Kuidas elada saja-aastaseks?
Tallinna Tehnikaülikooli kogunes eelmisel
nädalal 43 maailma juhtivat gerontoloogi ehk vananemise uurijat. Teiste seas oli
kohal Cambridge’i ülikooli professor Aubrey de Grey, kes juhib uurimisrühma, mis
töötab välja inimest n-ö igavesti nooreks muutvat ravimit.
«Meil pööratakse vananemise teemale liiga vähe tähelepanu,» nentis konverentsi korraldaja, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Ülo Kristjuhan ajalehele Postimees. 66-aastane bioloogias doktorikraadi kaitsnud mees on pea terve elu pühendanud vananemise ja tervise seoste uurimisele. Süstemaatiline, nii geneetikuid, sotsiaalteadlasi, psühholooge kui ka arste haarav uurimisrühm, mis tegeleks vananemise edasilükkamise küsimustega, Eestis puudub.
Kristjuhani sõnul valitseb terviseaastate ja eluea pikendamisel maailmas praegu kaks olemuselt erinevat suunda. Ühed teadlased proovivad inimestele tagada võimalikult pika, hea tervisega elu, pikendada töövõimet ja eluaastaid, vähendades organismi kahjustuste kuhjumist. Radikaalsemad, eesotsas Greyga, otsivad vahendeid, et taastada noorust. Täpsemalt öeldes soovitakse leida rakutasandil vananemisvastane ravim.
Kuigi sageli võib jääda mulje, et kauem elavad just raske füüsilise töö tegijad, ei pea see Kristjuhani sõnul paika. «Vaimse töö tegijad elavad mõned aastad kauem,» mainib ta, «kuid vaimse töö juurde peab käima ka mõõdukas füüsiline töö.»
Kõrgema haridustasemega inimestel on suuremad sissetulekud ja nad ka elavad kauem. Nüüdisaja uuringud näitavad, et vara pensionile jäänud ja mittetöötavad inimesed elavad ebatervislikumalt ning seetõttu vähem kui töötavad eakaaslased. Väga oluline on vanema inimese vaimne ja füüsiline aktiivsus.