18. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siirdatud neer on päästerõngas
Neerukahjustusest tekkisid praegu
29aastasel Kristiina Peetsalul esimesed märgid 2000. aasta alguses. Kolm aastat
hiljem oli olukord veelgi hullem ning kriitiline seis saabus 2007. aasta
novembris, kui ta sattus nädalaks haiglasse, et end neerujärjekorda panna.
Kehvade kreatiniinitule shy;mustega pääses Peetsalu järjekorda hõlpsasti – alates novembrist läksid näitajad iga kuu järel saja ühiku kaupa üles. Peetsalu leppis Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja Madis Ilmojaga kokku, et ülempiir on 600.
“Selle kauplemise mõte oli, et ma ei tahtnud dialüüsi. Kuigi valisin peritoneaali ära. Nägemise kaotamisega suutsin veel aktiivne olla, aga neerukahjustus halvas mu. Mõte, et mu elu hakkab koosnema kolmetunnistest juppidest, oli vastuvõetamatu,” rääkis Peetsalu.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!