USAst Oregonist pärit teadlasterühm usub,
et on leidnud võimaluse hambaemaili kasvatamiseks laboris. Avastus võib lõpu
teha plommide ja proteeside ajastule.
Varem on teadlased kasvatanud loomahammaste sisemist osa, kuid tugeva emailiosaga see õnnestunud pole. Oregoni osariigi ülikooli teadlase Chrissa Kioussi juhitud rühm avastas nüüd geeni, mis vastutab hambaemaili kasvamise eest, vahendas BBC.
Seotud lood
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli
teadlaste plaan kloonida Eestis ravimvalku lüpsvaid lehmi sai EASilt toetuseks
üle 15 miljoni krooni.
Mõnede inimeste jaoks on teadus ja
teadlaste sõnad justkui absoluutse tõe kehastus. Tegelikkus on sellest aga
kaugel, sest kogu teadusajalugu on üks pikk eksituste ja nende ümberlükkamiste
rida.