Ainult tellijatele
Autor: Triin Tabur • 11. märts 2009
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ravimisõltuvus ei torka silma

Ikka võib juhtuda, et pingeid ja muresid on inimesel järsku korraga nii palju, et tundub, et närvid on täiesti läbi. Et kõigi oma probleemide ja iseendaga kuidagi toime tulla, palutakse arstil endale rahusteid kirjutada. Probleeme aga jätkub ja nii jätkub ka rahustite võtmine, kuni ühel päeval märgatakse, et ilma enam ei saagi – ravimist ollakse sõltuvusse sattunud.

"Näiteks laialt kasutatavast ja kiiresti mõjuvast Xanaxist ehk alprasolaamist võib sõltuvusse jääda juba 2–3 kuuga," ütleb Tallinna Wismari haigla ravijuht psühhiaater Jaanus Mumma. Xanax on suhteliselt uus, tõhus ravim, mis kuulub bensodiasepiinide rühma, need on sõltuvuse tekkimise seisukohast kõige ohtlikumad, sinna rühma kuuluvad kõik need üsna levinud „-paamid”: diasepaam, promasepaam jt. Et Xanax on kiire toimega ja teeb ruttu rahulikuks, hakkab see tarvitajale ruttu ka meeldima. Kui inimesel on aga geneetiline soodumus sõltuvuse tekkeks, võib ta üsna lühikese ajaga selle ravimi orjusse jääda, kirjutas Elukiri.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708