Autor: Triin Tabur • 11. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Näiteks laialt kasutatavast ja kiiresti mõjuvast Xanaxist ehk alprasolaamist võib sõltuvusse jääda juba 2–3 kuuga," ütleb Tallinna Wismari haigla ravijuht psühhiaater Jaanus Mumma. Xanax on suhteliselt uus, tõhus ravim, mis kuulub bensodiasepiinide rühma, need on sõltuvuse tekkimise seisukohast kõige ohtlikumad, sinna rühma kuuluvad kõik need üsna levinud „-paamid”: diasepaam, promasepaam jt. Et Xanax on kiire toimega ja teeb ruttu rahulikuks, hakkab see tarvitajale ruttu ka meeldima. Kui inimesel on aga geneetiline soodumus sõltuvuse tekkeks, võib ta üsna lühikese ajaga selle ravimi orjusse jääda, kirjutas Elukiri.

Mumma ei väida, et ravimeid pole üldse vaja, sest teatud juhtudel ei saagi ilma. Ka ta ise kirjutab neid välja, aga tohter rõhutab, et ravimeid ei hakataks võtma liiga kergekäeliselt ja eriti mitte omal käel. Xanaxit ja muid rahusteid on mõistlik kasutada lühikest aega, näiteks mingi raske ärevusseisundi raviks. Pikemaajalisel psühhiaatrilisel ravil, kui ilma rohuta ei saa, on õigem kasutada antidepressante. Et nende toime on oluliselt aeglasem, on mõni patsient Mummale öelnud, et antidepressanti pole vajagi, antagu talle vaid Xanaxit.