Autor: Ketlin Beljaev • 27. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eesti vajab ööpäevaringset perearstivalvet?
Viimasel ajal on palju arutletud selle üle,
kas ja kuidas peaksid perearstide ja erakorralise meditsiini osakonna vahel
jagunema need patsiendid, kes ei vaja erakorralist abi, aga pöörduvad siiski
EMOsse. Ka arstide päevadel arutleti selle üle.
Erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm rääkis oma etteastes, et sagedasemad pöördumise põhjused on Tartus näiteks tudengid ja teised külalisesinejad, kes ütlevad, et perearst on mujal. "Üha sagedamini kuuleb viimasel ajal, et perearstile on järjekord liiga pikk," lausus ta. Seega on millegi pärast lihtsam pääseda eriarsti kui perearsti juurde.
"Sageli tuleb inimene, lööb jalaga ukse lahti. Ütleb, et olen maksumaksja, ja mind ei huvita," kirjeldas Nõmm olukorda. Nüüd aitab TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas luua selgust triaažiõde, kes otsustab esimesena selle üle, kui kiiresti patsient arsti juurde peab pääsema. Mõnel juhul on järjekord veninud koguni 8-9 tunni pikkuseks.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!