Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eesti vajab ööpäevaringset perearstivalvet?
Viimasel ajal on palju arutletud selle üle,
kas ja kuidas peaksid perearstide ja erakorralise meditsiini osakonna vahel
jagunema need patsiendid, kes ei vaja erakorralist abi, aga pöörduvad siiski
EMOsse. Ka arstide päevadel arutleti selle üle.
Märtsikuu viimasel neljapäeval ja reedel
kogunes ülikoolilinna mitusada arsti. Arstide päevadele oli neid registreerunud
ligi 600. Siinses pildigaleriis on näha vaid väike osa sellest
suursündmusest.
Inimaju võimed rajanevad paljuski kaose
äärel balansseerimisel. Neuroteadlased on tõestanud, et aju närvirakkude
võrgustik on ühendunud viisil, mis võimaldab saavutada niinimetatud
iseorganiseeruva kriitilisuse seisundit, vahendas Arst.ee New Scientist´i.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.